Liigu sisu juurde

Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem vt selle kohta RKTKo nr , p 23; RKTKo nr , p 30; RKTKo nr , p 11; RKTKo nr , p Kui juhatuse liige rikub lojaalsus- ja hoolsuskohustust tahtlikult ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitab seeläbi äriühingule kahju, võib varasema viie aasta asemel esitada äriühing juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude lausa kümne aasta jooksul. VÕS § 65 lg 1 järgi saab võlausaldaja valida üksnes seda, millise jagunemisel osaleva ühingu vastu ta täitmisnõude ja viivisenõude esitab. Ilmselt ei tule ühelegi ettevõtjale ega juhatuse liikmele üllatusena, et äriühingu juhatuse liige peab seadusest ja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema äriühingule lojaalne. Äritegevuses ei ole välistatud, et arvestades juhatuse liikme kohustust toimida ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil võibki endaga seotud ühinguga tehingu tegemine olla kõige soodsam. Üksnes väide, et lepingus on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus, ei ole kontsernisisese teabenõude blokeerimiseks piisav vastuväide.

kui kahju suurendamine liikme m liikme suurendamiseks

Samuti ei ole teabenõude esemeks küsimused aktsiaseltsi sisemise töökorralduse kohta või faktilise olukorra põhjuste kohta. Aktsionäri teabeõigus võib siiski olla piiratud nt isikuandmete või ärisaladuse kaitse vajadusega.

Juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees ÄS § lg-s 3 sätestatud vastutuse kohaldamiseks jagunemisel osaleva ühingu juhatuse liikme suhtes peab juhatuse liige esmalt olema rikkunud oma kohustust jagunemisega seotud toimingute tegemisel, teiseks peab ühingu võlausaldajal olema tekkinud kahju VÕS § lg 1 ja kolmandaks peab juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine peab seejuures olema süüline. Jaguneva äriühingu juhatuse liige, kes jätab võlausaldajatele jagunemisest teatamata, võib seega iseenesest vastutada ÄS § lg 3 alusel võlausaldajale sellega tekitatud kahju eest. Kui nõude muud eeldused on täidetud, vastab kahjuhüvitis sel juhul summale, mille võrra on võlausaldaja nõude väärtus vähenenud aja jooksul, mil ta jagunemisest juhatuse liikme rikkumise tõttu ei teadnud. Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem vt selle kohta RKTKo nrp 23; RKTKo nrp 30; RKTKo nrp 11; RKTKo nrp

Seda, kas tegu on niisugust kaitset vajavate andmetega, peab kohus aktsiaseltsi vastuväidete alusel hindama. Kui lepingu tingimuste avalikustamine on vajalik aktsiaseltsi majandusliku olukorra hindamiseks, tuleb kohtul aktsiaseltsi vastuväite alusel hinnata, kas selliste tingimuste avalikustamine võib kahjustada aktsiaseltsi majanduslikke huve või ärisaladust.

Üksnes väide, et lepingus on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus, ei ole kontsernisisese teabenõude blokeerimiseks piisav vastuväide.

Suspense: Stand-In / Dead of Night / Phobia

Kuid see ei tähenda, et aktsionäril peaks olema õigus alati küsida iga üksiku lepingu kõiki detaile. Kui aktsiaselts tugineb sellele, et mingit teavet ei või aktsionärile anda seetõttu, et see on ärisaladus, peab ta seda põhistama.

kui kahju suurendamine liikme Liikme suurus piltidega

Seadusest tulenev juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimepanemisest arvates. Seega isegi siis, kui ebalojaalne juhatuse liige suudab pikema aja vältel enda kahjustavaid tegusid osanike eest varjata, ei saa selliselt juhatuse liikmelt pärast rikkumise toimepanemisest viie aasta möödumist kahju hüvitamist nõuda — äriühingu nõue on selleks ajaks aegunud.

kui kahju suurendamine liikme Ma tahan suurendada oma munn, kuidas seda teha

Seda ka juhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liige on pannud äriühingu vastu toime kuriteo. Riigikohus on varasemates lahendites selgitanud, et kuigi juhatuse liikmeks olek on tehingulaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, ei kohaldu sellest suhtest tulenevatele nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on tahtliku rikkumise puhul kümme aastat.

Kohtulahendite liigitus

Riigikohus on kinnitanud, et äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg on erandiks kümneaastasele aegumistähtajale. Seega ei ole tegemist olnud seaduse lüngaga, vaid kohtupraktika kohaselt ongi seaduse mõte juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindluse tagamine.

kui kahju suurendamine liikme Meeste ulevaated Kes voiks teie liikme suurendada

Riigikohtu üldkogu otsustas 3. Sealjuures on tõenäoline, et pahatahtlik juhatuse liige varjab enda tegusid ning rikkumisest teadasaamise ajaks on äriühingu nõue vähemalt osaliselt aegunud. Juhatuse liige, kes on enda kohustusi tahtlikult rikkunud, õigusi kuritarvitanud ning tekitanud äriühingule kahju ei vääri aga sellist kaitset.

Arvamus Riigikohtu üldkogu hiljutine lahend tagab äriühingutele suurema kaitse pahatahtlike juhatuse liikmete vastu ning paneb juhatuse liikmetele kohustuse hilisemate nõuete vältimiseks teatama äriühingule võimalikust huvide konfliktist, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL advokaat Ave-Ly Kõuts.

Eeltoodud põhimõtetest ongi riigikohtu üldkogu 3. Eelmisel nädalal tehtud lahendi kohaselt on sellisteks erandlikeks juhtudeks olukorrad, kus juhatuse liikme rikkumist saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks.

Juhatuse liiget võib pidada tahtlikult heade kommete vastaselt käituvaks, kui oma tegevuses soovib ta õigusvastase tagajärje saabumist ning käitub tahtlikult heade kommete vastaselt.

  1. – Riigi Teataja
  2. Laienenud liige maja

The main purpose of this doctoral thesis is to analyze shareholders' derivative claim — a legal possibility granted to a shareholder of a public limited company to assert a compensatory claim on behalf of a company against the company's directors who have violated their rights and caused damage to a company. The aim of the thesis is to find out, whether the shareholder's derivative claim is a proper means to fight managerial misconduct within a continental legal system, based on the civil law, as it is well-known fact that the real "cradle" of the derivative litigation is the United States of America.

kui kahju suurendamine liikme Milline liige on

The author argues that the shareholder's derivative claim can be considered as a proper remedy as the legal status of shareholders', their property interests and their so-called "observation right" serve as justifications for establishing such a remedy also within a legal environment, influenced by civil law. It is also argued that as Estonian company law is yet lacking the above-mentioned legal remedy, it should be possible and even necessary to implement the same measure in Estonian Commercial Code in order to provide the same rights for the shareholders of Estonian public limited companies.