Liigu sisu juurde

Samas saunamehi, habemeajajaid ja linakangruid peeti alamateks ametiteks. Vana kord jättis uue dünastia vahetu kontrolli alla Seine'i keskjooksu ja külgnevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu

Keskaegne Tartu

Kohustatud rae koosolekutel osalema või maksma puudumise korral trahvi. Linnakodanike omavalitsusorganiks sai raad.

Liikme suurus keskajal

Linnavalitsuse moodustamine toimus valimiste teel: 1 valiti raehärrad linna lugupeetavaimate ja mõjukaimate inimeste — patritsiaadi seast naisi ei saanud valida 2 Osades linnades kaupmehed Liikme suurus keskajal käsitöölised teistes oli nende valimine välistatud Rae suurus, bürgermeistrite arv ja ametiaja pikkus varieerusid. Eesotsas olid bürgermeistrid, kellede valduses oli ka linna pitsat.

Raehärra ameti eest palka ei saadud, siiski jagasid nad omavahel teatud osa trhavirahadest ning nad olid vabastatud mõnedest maksudest.

Liikme suurus keskajal

Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad sks k Rat — nõukogu. Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed.

Liikme suurus keskajal

Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik sks k bürger oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik.

Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist.

Liikme suurus keskajal