Liigu sisu juurde

Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele käesoleva seaduse §-des 18—22, 24—26, 28—30 ja 32 sätestatut. Sedeliga hääletamise korral luuakse tavaliselt ka hääletamiskomisjonid. Susserdamine riigi petmise eesmärgil? Juhatuse liikme määramine kohtu poolt Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. Seda ei ole kohtud lugenud põhjendatuks kuna vaid ülekannete selgitustega või maksude maksmisega eriti kui neid teeb raamatupidaja või juhatuse liige ise , ei saa tuvastada õigusliku suhte olemust.

Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess.

Viimased seisukohad

Antud sättest tuleneb, et hääletamise teel otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi. Muudes küsimustes viiakse hääletamine läbi ainult juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

Siiski eksitakse selle vastu sageli ja juhatuse liikme töökohustuste täitmiseks sõlmitakse ikkagi töölepinguid. Kohtuvaidlusi sel teemal on peetud palju, aga praktikas tehakse "juhatuse liikme töölepinguid" endiselt palju. Seadusandja lähtus sellise regulatsiooni kehtestamisel sellest, et juhatuse liige on võimeline ise lepinguläbirääkimisi pidama ja ta ei ole nõrgem pool, keda oleks vaja kaitsta sarnaselt töötajatega ning tagada talle riiklik kaitse lepingu lõppemisel. Samuti on arvesse võetud juhatuse liikme suuri volitusi ja tegutsemisvabadust, erinevat alluvusvahekorda ja vastutust. Sarnaseid vaidlusi on juba 20 aasta jooksul kohtutes peetud mitmeid ning kohtud on andnud üsna põhjalikke selgitusi.

Varem olid nii isikuvalimiste kui ka umbusaldushääletused salajased, kuid nüüdseks on salajane ainult hääletamine isikuvalimistel. Volikogu istungil ja volikogu komisjoni koosolekul toimunud hääletuse tulemused kantakse vastavalt istungi või koosoleku protokolli.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil.

Võimalik on anda poolthääl, vastuhääl või jääda erapooletuks. Hääle andmine võib toimuda elektrooniliselt, hääletussedeliga, käetõstmisega või püstitõusmisega. Sedeliga hääletamise korral luuakse tavaliselt ka hääletamiskomisjonid.

  1. Peenise mootmed 16 aastat
  2. Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja
  3. Keskmise suurusega liige rahulik seisukorras
  4. Seisukohad | Õiguskantsler
  5. Kohaliku omavalitsuse volikogu – Vikipeedia
  6. Mis maitsetaimed liikme suurendavad

Muudatusetepanekud ja alternatiiveelnõud[ muuda muuda lähteteksti ] Volikogu päevakorras olevate küsimuste puhul on pärast sõnavõtte võimalus esitada muudatusettepanekuid, mis pannakse istungi juhataja poolt hääletamisele siis, kui mõni volikogu liige või fraktsioon seda nõuab.

Eelnõu, mis saab vähem poolthääli, langeb menetlusest välja. Võrdsete poolthäälte korral paneb istungi juhataja eelnõud uuele hääletusele ning kui ka teist korda saavutatakse sama tulemus, langevad mõlemad eelnõud menetlusest välja.

Abortion Debate: Attorneys Present Roe v. Wade Supreme Court Pro-Life / Pro-Choice Arguments (1971)

Alternatiiveelnõude puhul on vastuvõtmiseks vaja lõpphääletusel poolthäälteenamust. Toimingu või otsuse tegemise keeld kehtib, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes [17] ; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Kogu ametiisikuga seotud isikute ringi määratleb KVS § 7 lg 1, sealhulgas on näiteks abikaasa, Liikme suuruse vastuolu, lapsed, ühises majapidamises elavad isikud.

Liikme suuruse vastuolu

Liikme suuruse vastuolu juhtudel peaks isik laskma ennast erapooletuse nimel otsuse tegemisest taandada. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS [20] § lg —st 2 tulenevalt võib KOV-le panna ka riiklikke kohustusi.

Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile RKHKm Volikogul ja ka valitsusel ning ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid.

Liikme suuruse vastuolu

Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

Liikme suuruse vastuolu

Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi KOKS [24] § Volikogul on ainupädevusi, mis on välja toodud KOKS [24] §-s 22 ning mida volikogu ei saa määrata otsustamiseks kellelegi teisele.