Liigu sisu juurde

Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25—30 °C. Kui vaadata aga ministriportfellide jaotust, siis selgub, et enim on naised saanud olla sotsiaal- või sotsiaalkaitseministri positsioonil.

Graafikud: e-resident on peamiselt kolmekümnendates meessoost ärikonsultant

Uraani toodetakse Biharis tagasihoidlikes kogustes. India rahvuslikku majandust kontrollivad kuus põhitööstust: toornafta, naftatöötlemistooted, kivisüsi, elekter, tsement, valmis süsinikteras. Riigisiseselt tarnitavad mineraalid on India mitmekesise töötleva tööstuse jaoks oluline alus ning tagasihoidliku eksporditulu allikas. Kokku on tegevkaevandusimillest kaevandab sütt, kaevandust tegelevad metalliliste mineraalise kaevandamisega, kaevandust kaevandavad mittemetallilisi mineraale.

Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Kliima erineb sõltuvalt laiuskraadist ja geograafilisest asukohast.

India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes. Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idapool kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt.

Himaalaja mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest. Kogu India Himaalajast lõuna pool asetseb troopikavöötmes ja seal domineerivad Aasia mussoonid. Õhk on sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid. Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult ning märtsist maini on kliima kuiv ja kuum.

India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb. Himaalaja takistab Kesk-Aasia katabaatituulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel.

Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni. Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju.

Mäenõlval paiknev Cherrapunji küla Meghalaya osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne aasta keskmine sademete hulk on 11 mm. Suvine sademete hulk varieerub tugevasti ka aastati. Rannad ja kaguosa jäävad vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused.

Indias on ülekaalus neli suurt kliimagruppi: troopiline märg, troopiline kuiv, lähistroopiline niiske ja mägine. Suvel on keskmine temperatuur 37,8—46,1°. Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°. Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse.

Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris ja veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid. Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis.

Suurim meessoost liige Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C. Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe.

Utah' maakond

Dekkani kiltmaal on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus. Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon.

Suurim meessoost liige

Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled. Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, jaanuari keskmine temperatuur on 20—25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni.

Suurim meessoost liige

Talvel on üldiselt kuiv, kuid eriti Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub.

Suurim meessoost liige

Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks. Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks.

Suurim meessoost liige

Edelamussoon puhken ühte lugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma. See suvemussoon on lõunapoolkera kagupassaadi jätk. Pärast ekvaatori ületamist pöördub õhuvool paremale ja puhub Kagu-Aasia poole.

Suurim naiste osakaal on olnud mõlema Kallase ja Rõivase esimeses valitsuses

Seda põhjustab madalrõhkkond, mille kese on Indiast loodes. Seal, kus edelamussoon puhub mägedesse, sajab palju, paiguti üle mm aastas, Cherrapunji külas Assamis üle 12 mm aastas.

See piirkond on samal laiuskraadil nagu Aafrika keskne kõrbepiirkond. Loode-India kõrbeosas sajab alla mm aastas. Kõrb on seal sellepärast, et mäed takistavad sajuõhu ligipääsu.

Juuli keskmine temperatuur on kaugel põhjas üle 30 °C ning Dekkani kiltmaal vahemikus 25—30 °C. Meretuule, pilvede ja päikese vähesuse tõttu on juuli ja august sageli jahedamad kui mai. Mussoonisüsteem võib kirjeldatud mustrist oluliselt kõrvale kalduda: ühel aastal võib sadada keskmisest poole rohkem, teisel aastal Suurim meessoost liige vähem. Mõnikord algab suvemussoon hilja. Tuleb ette sajuta perioode ja tugevat sadu lühikese aja jooksul. Mussoonkliima võib kaasa tuua põuda, näljahäda ja üleujutusi.

Täna on see väljakutse suur, tekitades eksistentsiaalseid ohte bioloogilisele mitmekesisusele ja mitmetele inimkooslustele ning ohustades majanduse arengut ja inimeste elu jätkusuutlikkust. Mida rohkem India kasvab ja linnastub, seda mürgisemaks muutuvad selle veekogud. Iga päev satub jõgedesse ja muudesse veekogudesse ligi 40 miljonit liitrit reovett, kusjuures ainult väike osa on piisavalt puhastatud. Valitsusse on läbi aja kuulunud erinevat meest ja 31 erinevat naist.

Naiste osakaal on aga Mart Laari esimesest valitsusest alates olnud pidevas muutuses. Kõige vähem naisi oli Andres Tarandi valitsuses, kus 15 ministrist vaid üks oli naine.

Reformiministrina töötas sel ajal Liia Hänni.

Esimene märgatav muutus tuli aga Siim Kallase valitsuses, kus 14 ministrikohalt käis läbi 16 inimest, kellest viis olid naised. Seega oli pea kolmandik ministritest naised. Samas toimus kohe pärast Kallase valitsust naiste osakaalus langus, kui Juhan Partsi valitsuses oli 14 ministritooli, valitsusest käis läbi 19 erinevat nime, kellest vaid kaks olid naised.

Niisiis langes naiste osakaal kümnendiku peale. Uus märgatavam tõus naiste osakaalus oli Taavi Rõivase esimese valitsuse ajal, mil ministritoole oli samuti 14, kuid erinevaid ministreid oli valitsuse toimimise jooksul kokku 17, kellest kuus ehk 35 protsenti olid naised. Rõivase teise ja Jüri Ratase esimese valitsuse ajal oli naiste osakaal võrdne ehk neljandik ministritest olid naised.

Ratase teise valitsuse ajal aga osakaal langes, kui 15 ministritooli pealt käis läbi 22 inimest, kellest neli olid naised. Kusjuures Kert Kingo jõudis ministrina töötada vaid viis kuud.