Liigu sisu juurde

See suhtumine on mind viinud selleni, et ma tunnen, et teen Narvas just neid asju, mis on hädavajalikud ja mida ma tõenäoliselt ei märkaks, kui kohe konkreetse ideega peale läheksin. Kõik hakkab pöördest inimeses endas, mitte sellest, et tahad midagi suurt saavutada. Kehtivate karistuste olemasolusse suhtuvad pangad erinevalt. Erand on veel Ida-Virumaa teatud piirkonnad: seal asuvad postkastid ei võimalda reklaamsaadetisi kvaliteetselt postitada.

Narva on selleks suurepärane, Mulle kusiti esiteks on mul huvitav töö, teiseks on see mu kodulinnas ja kolmandaks andis see positsioon mulle võimaluse taas midagi uut proovida. Narva linna peaarhitekti ametisse asumiseni ei olnud mul juhtimise kogemust, aga lootsin, et minu USAs kogutud teadmised ja praktika aitavad ka sellele kaasa.

Kuidas Narvas töötamine teile meeldib? Narva on praegu üks Eesti huvitavamaid ja jõulisemalt arenevaid piirkondi, mis annab võimaluse lisaks arhitektuurile linna ka teistes olulistes asjades edasi viia. Kõik projektid, millega olen viimastel aastatel seotud olnud, annab taandada linna arendamisele. Olen näiteks esimest korda toimunud ja Ida-Virule värske hingamise andnud Station Narva festivali korraldamise tiimis.

Ühelt poolt on uue rahvusvahelise festivali loomises osalemine iseenesest põnev, arvestades, kui keeruline on sellise skaalaga kultuurisündmusi korraldada.

Mulle kusiti, mida liige suurus

Teisalt võtan taolisi projekte Narva aktiivsust ja atraktiivsust tõstva tegevusena, mis aitab linna arengule kaasa. Jah, kuigi ma olen ikka oma põhitegemiste kõrvalt aktiivne olnud ja arhitektuur on ju mõnes mõttes kultuuri osa. Leidsin, et taolise festivali korraldamine muudab elu linnas paremaks väga mitmel tasandil: see tõstab linnaelanike enesekindlust, mida liige suurus Narva riigisiseselt ja rahvusvaheliselt kaardile ning annab optimismi ja entusiasmi. Ma poleks aga osanud seda ise teha, kuigi festivali korraldamine Kreenholmis on tükk aega olnud minu unistuseks.

Siinkohal olen väga tänulik Helen Sildnale ja tema tiimile, et nad enda jaoks Narva avastasid ning julgesid meie linnas niivõrd julge aktsiooni teha. Nüüd juhite aga juba Narva kultuuripealinna projekti. Kultuuripealinna projektiga olen algusest saadik seotud olnud ja minu huvi on eelkõige linnaehituslik pool just metatasandil — selleks et ehitada linna, peab arendama inimesi. Alguses olin kaasatud peaarhitektina ja osalesin toimkonna töös põhikohustuste kõrvalt.

ERIALi taustajõud mõisteti kullaäri käibemaksupettuses süüdi

Selle aasta maikuus, kui ajasurve muutus suuremaks, pakuti mulle kogu projekti juhtimist ja selgus, et seda ei ole võimalik kahes ametis korraga olles teha. Narva jaoks on see projekt strateegiliselt oluline ja võib isegi öelda, et siiani kõige ambitsioonikam ning keerulisem rahvusvaheline projekt.

Seega oli juhatus nõus, et panen paariks kuuks peaarhitekti rolli kõrvale ja tegelen peamiselt Narva ga. Tunnete te nüüd, et olete ka juhtimise rolliga kohanenud? Juhtimine on dünaamiline — mõnikord on tunne, et saad sellega paremini hakkama, teinekord halvemini. Samas on mul nüüdseks tunne, et kogemus on saadud ja see meeldib mulle.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Iga tiim on aga erinev ja selliseid võtteid, mis alati toimivad, ei ole olemas. Juhtimine on huvitav, kogu aeg tuleb uusi lahendusi välja mõelda. Te olete isegi öelnud, et Narvas on põnevam töötada kui New Yorgis? Minul isiklikult küll. Narvas toimub praegu nii palju ja see on piisava suuruse ja skaalaga linn, mida liige suurus oma töö tulemusi päriselt näha. Arvan, et Narva tõmbab konkreetseid inimtüüpe, kes tahavad wild wild east väljakutset, ja selliseid inimesi on siin üha rohkem.

See on muutunud juba omaette trendiks, mis on väga hea, kuna seda piirkonda on vaja arendada ja siia uut hingamist tuua. Millega te veel tegelete? Tegelengi praegu Station Narva festivali korraldamisega. Tegelen veel paari asjaga, mis küll nii intensiivset tööd ei nõua: mul on au olla õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige ja ma aitan vabatahtliku loovnõukogu liikmena kaasa ka EKA Narva kunstiresidentuuri arengule.

Maailma tohutu suurus ja mitmekesisus, looduse nutikus ning mõtlevate inimeste tarkus. Kus te ennast tulevikus näete? Kui olin just Narva linna peaarhitektina tööle asunud, helistati mulle ja küsiti, mis on kõige olulisem objekt, mida ma tahan kohe planeerima asuda. Intervjueerija suureks üllatuseks vastasin, et ma ei tea ja minu meelest polegi õige minna uude kohta mingi kinnisideega.

Otsustasin, et tulen, vaatan, tunnetan linna ja atmosfääri ja eks ta siis ise ütleb mulle, mis tal vaja on. See suhtumine on mind viinud selleni, et ma tunnen, et teen Narvas just neid asju, mis on hädavajalikud ja mida ma tõenäoliselt ei märkaks, kui kohe konkreetse ideega peale läheksin. Minu arvates on tulevikuga samamoodi — peab peaga Mulle kusiti ja südamega tunnetama ning küll see siis ise ütleb sulle, kus su panus antud hetkel kõige olulisem on.

Mulle kusiti, mida liige suurus

Üks on kindel: ma näen oma tulevikku põnevana. Tallinna arhitektuuribiennaalis sümpoosioni kuraatorina, arhitektina ettevõttes Alver Arhitektid. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad. Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad.

Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt. Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi. Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, suur suurus video video. Üldkoosoleku mida liige suurus kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.

Ühe osanikuga väikeses ettevõttes on küsimus vaid selles, kuidas täpselt mingit paberit nimetama peaks, mitme osanikuga ettevõttes tuleks otsustuspädevustel hoolega silma peal hoida. Kunagi ei tea, millal võib kellelgi osanikul näiteks rahalisi probleeme tekkida. Parem, kui suhted on selged ja fikseeritud, riske ja emotsioone on vähem. Igaks juhuks märgin, et aktsiaseltsides peab lisaks olema nõukogu, osaühingul võib soovi korral samuti olla.

Nõukogu on vajalik peamiselt siis, kui aktsionäride arv on suur ja tegemist on peamiselt passiivsete finantsinvestoritega, kes ei soovi strateegilise juhtimisega tegeleda ja on selle töö nõukogule delegeerinud.

Kui nõukogu on olemas, siis juhatuse määramine jääb nõukogu pädevusse. Üldkoosolek määrab omakorda siis nõukogu. Hääleõigus üldkoosolekul sõltub osaluse suurusest. Põhikirjas saab ülaltoodud reegleid veidi muuta, piire saab tõsta ainult ülespoole, allapoole mitte. Näide Osaühingu osakapital on eurot, Jüri maksis asutamisel eurot ja Mari eurot. Mari tegeleb ettevõtte igapäevase tööga ja on ka ettevõtte juhataja ehk ainus juhatuse liigeJüri on panustanud ettevõttesse ainult rahaliselt.

Sul on ainult õigus osaleda üldkoosolekul ja saada dividende vastavalt oma osaluse suurusele, juhul kui üldkoosolek otsustab dividende jagada. Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist. Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine. Tunne: Ei. Me mõtlesime, kas panna nimed alla, ja lõpuks vanemad seltsimehed, kel oli juba võitluskogemusi, soovitasid, et ei ole mõtet panna, sest selle eest pannakse kindlasti kinni; parem paneme organisatsioonide nimed, mis jätab võimaluse edasi tegutseda.

Nende hulgast leiti memorandumi koopiaid ja muid materjale. Kaks inimest tunnistasid minu kohta — ma ei olnud siis veel KGB teadvuses —, et olen olnud osaline memorandumi koostamises, isegi peaosaline, ja võtsin osa Eesti demokraatliku liikumise programmi väljatöötamisest.

Mulle kusiti

See oli esimene süstemaatiline analüüs nõukogude korrast ja pakkus ka stsenaariume, kuidas see kord laguneb. Mind jälitati paar kuud, lõpuks tehti mu juures läbiotsimine. Võimalus kinni minna oli väga reaalne.

Kui meid KGBs vastastikku pandi, siis ütlesin, et niimoodi, nagu nemad väidavad, see lugu ei olnud ja pigem lasi Varato ennast mul veenda ja võttis oma tunnistused tagasi, mille peale KGB oli väga pahane. Minu kohta polnud materiaalseid tõendeid. Mari-Ann: Sa käisid ju ühe oma tuttava juures öösiti läkitusi välismaale tippimas. Tunne: Tegin seda siis, kui mida liige suurus kodus polnud, ja kirjutusmasina klõbina vähendamiseks tippisin vannitoas. Pärast seda hakkasin süstemaatiliselt vahetama infot Eesti ja välismaa vahel.

Mis kanaleid pidi? Tunne: Põhiliselt olid need Soome turistid, kristlased, kes tulid siia missiooniga abistada kirikuid, ja olid nõus tooma kaasa ka poliitilist kirjandust ning viima ära poliitilisi sõnumeid. Juulis sain selle eeluurimise käigus viimase kutse KGBsse. Seal tegeles minuga major Anto Ots.

Tema resümee oli, kui rääkida sportlikes terminites: «Teie võitsite, mina kaotasin. Eelmine päev olin saanud teate, et mind vallandatakse entsüklopeedia toimetusest, aga see oli väga pehme asi võrreldes sellega, et minna kinni viieks-kuueks aastaks.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Pärast seda oli mu elu kümmekond aastat niisugune, et vaatasin iga päev esimese asjana, kas õhk on puhas või mitte, kuidas infot vahetada ja kontaktisikutega kohtuda. Minu esimese poliitilise õppetunni andis ema, kes Stalini ajal, kui toodi valimiskast koju, sest ta oli haige, ei lasknud bülletääni tänulikult kasti, vaid teatas, et valimised on salajased, läks teise tuppa, pani ukse kinni ja tõmbas seal ainsa kandidaadi mida liige suurus minu silme ees maha vaatamata kuulujuttudele, et kõik bülletäänid on salaja märgitud ja leitakse üles, kes olid vastu.

Sellest peale ei ole ma ükski kord oma elus hääletanud kommunistide ja parteitute ühisnimekirja poolt. Alati hääletasin vastu või boikoteerisin valimisi. Teine asi oli osavõtt mai- ja oktoobridemonstratsioonidest, mis ei istunud mulle juba keskkoolis. Tegin viimase demonstratsiooni ülikoolis esimesel kursusel. Siis hakkas mulle vastu anda oma keha propagandaaparaadi käsutusse, et veenda välismaad ja juhte endid, nagu rahvas toetaks neid.

  1. Peenise suurus ja nimi
  2. Naiskodukaitse
  3. Loe edasi Reklaamist loobumise kleebise postkastile saab tellida vaid postkasti kasutaja.
  4. Video. Kuidas laiendada liige
  5. Ta on Eesti kodanik aastast ja Kaitseliidu tegevliige aastast
  6. Olen teadlik, et korteriühistu põhikirjas võib ette näha õiguse võtta vastu kõik elamut ja kinnistut puudutavad otsused häälte hulga alusel ehk kasvõi siis poolthäälte arv on vaid ühe võrra suurem vastuhäälte hulgast.

Hakkasin otsima mida liige suurus, et külastan näiteks pühade ajal oma vanemaid Tallinnas, ja mõne aasta pärast taipasin, et kui ma nüüd demonstratsioonile läheks, oleks see minu moraalne allakäik. Mari-Ann, kas teie tegevust Ameerikas püüdis ka keegi kuidagi salakavalalt mõjutada?

Vene võimu kombitsad võisid ju sinnagi ulatuda. Mari-Ann: Jah, võisid, aga oletasin, et ei ulatu. Kui hakkad iga puu ja põõsa taga tonti nägema, siis sa ei suuda mitte midagi teha. Kõige parem rohi selle vastu oli mitte lugeda spiooniromaane — siis ei teki selliseid mõtteidki. Me viisime samuti läbi toredaid üritusi, millest ma ei ole kellelegi rääkinud, sest loose lips sink ships kui suud paotad, võivad laevad uppuda — P.

Aga ta rääkis sellest igal pool ja muidugi ta arreteeriti. Tee vaikselt asi ära ja hoia suu kinni!

Mulle kusiti, mida liige suurus

Sa ei tee seda asja ju sellepärast, et ennast upitada ja näidata. Esimene kord, kui tundsin nuhkimist, oli Eesti Kongressi ajal ühel õhtul Viru hotellis, kus kus välismaalt valitud delegaadid rääkisid kuidagi valjusti. Vaatasin ringi, et mingid naljakad tüübid hakkavad ilmuma sohvade peale ja seal lehti lugema, nagu filmis. Tõusin püsti, võtsin oma kaamera välja ja proovisin pildistada. Nad kõik peitsid end lehe taha.

Kui väikse koosoleku lõpetasime, siis järsku oli väljas väga palju taksosid sõitu pakkumas. Sel ajal oli tavaliselt raske taksot saada. Ütlesime neile aitäh, me läheme jalgsi. Öelge, miks toimub meil Eestis jätkuvalt nii palju sigadusi, alates idarahaskandaalist ja lõpetades elamislubade müümisega? Tunne: Ega sellised asjad juhtu mida liige suurus Eestis, vaid igal pool.

Mari-Ann: Vahest võib tõde leida väga ootamatust kohast. Mulle tuli ärkamise moment, kui laulsime kord «Hoia, Jumal, Eestit», mis mainib rahu, tööd ja kainust ja vennaarmu suurust. Rahu meil on. Töö — sellega on mõnedel probleeme, aga on ka probleeme, et töötame üle. Kuid kainus — seal on küsimus.

Mitte selles, et me ei jooks ja ei tarbiks narkootikume, vaid küsimus on kaines mõistuses! Midagi on moodsas ühiskonnas sellist, mis hävitab kainet mõistust. Inimesed ei kasuta seda.

  • Selleks et ehitada linna, peab arendama inimesi - Ajakiri Director
  • Suur ülevaade: kellele, milleks ja mis tingimustel pangad kodulaenu annavad | Majandus | ERR
  • Naiskodukaitse aastapäev: Ave Proosi tervituskõne
  • Majandus Ehkki maaklerid räägivad ehitisregistri korrastamise tähtaja lähenemise eel õudusjutte pankade karmistunud kodulaenutingimustest, kinnitavad pangad, et viimase paari-kolme aasta jooksul pole muutunud muu kui laenuintress.
  • Korteriühistu nõue - dalailama.ee
  • Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo
  • Foto peenise suurusest enne ja parast

Ja vennaarmu suurus — nii vanaaegne sõna, aga nii õige: märka teist inimest ja saa aru, et tema on ka väärtuslik, jumala loodud olend, kelle suhtes pead olema heatahtlik. Me ei rõõmusta teinekord isegi kaasa, kui kellelgi hästi läheb. Tunne: Vabadus iseendast ei lahenda ühtegi olukorda. Saksa-ameerika filosoof Erich Fromm kirjutab oma kuulsas teoses «Põgenemine vabaduse eest», et inimesed teavad, millest nad tahavad vabaneda, aga vähesed taipavad seda, milleks nad oma vabadust tahavad kasutada.

Asi on tasakaalu puudumises. Vabadus millestki — tore, keegi meid ei kontrolli, teeme, mida tahame.

Aga kui pole tõelist Jumalat või autoriteeti, siis ega koht jää kunagi tühjaks, vaid asemele tulevad ebajumalad, oma mina jumaldamine, ja kui see juhtub, kui vastutustunne puudub, siis on kõik võimalik, sest enam pole mingeid takistusi.

Kõik need väiksed kuritarvitused tulenevad inimese keskendumisest oma minale ja sellele, et püüan läbi lüüa ükskõik milliste vahenditega, peaasi, et välja ei tule.

Kõnepruugis väljendub see sõnaga jokk. Mari-Ann, teie tulite välismaalt Eestisse tagasi, aga paljud on siit ära läinud. Mis pilguga teie selle peale vaatate?

Tunne: See on ka osa vabadusest. Meil tekiksid diktatuuri rudimendid, kui seda peaks kuidagi takistama. Ärge öelge, et te äraminejate üle õnnelik olete!

Tunne: Ei, kindlasti ei ole. Aga ma ei ole ka väga traagiline, sest inimesed vajavad välismaa kogemust, ja ma arvan, et enamus tuleb tagasi. Kui inimesel on kitsas käes või ta tahab maja ehitada ja tal on Soomes koht, kus makstakse kaks-kolm korda rohkem — paljud käivad nagu mina Brüsselis, et tulevad nädalavahetuseks koju —, siis miks mitte.

Meil on see eelis, et suur osa välistöölistest säilitab sideme kodumaaga. Aga nagu lugeda saab, siis paljud pered lähevad eraldi elamise tõttu lõhki. Tunne: Pered lähevad ka ilma lõhki. Eestis elamine Mulle kusiti ei takista.

Aga see on oluline probleem, et kui pere hajub, kui suur osa lastest on harjunud elama ühe vanema või mitme vanemaga, siis kuidas saame loota, et nemad rajavad tugeva pere? Perega on ju seotud turvatunne, stabiilsus, identiteet, oskus kaasinimest armastada, koostööd teha ja vastutust kanda. Kui palju olete teie välismaal märganud, et segaperedes kasvavad lapsed saavad eestlasteks?

Mari-Ann: Jah, see küsimus on murettekitav.

Erakliendi korduma kippuvad küsimused » ABIINFO » Omniva

Me kohaneme mujal nähtavasti väga hästi, ja see on üks oht. Samas on Eesti luule ja laulud täis koduigatsust. Küsisin oma emalt, miks need laulud, mis ta mulle laulis, on nii Mulle kusiti.

Ta ütles, et eestlased on nii palju oma kodumaad kaotanud, sellepärast. Hakkavad tekkima globaliseerunud inimesed, kellel ei ole kusagil kodumaad. See on tore, et nad valdavad palju keeli ja tunnevad end igal pool hästi, aga vähemalt minu generatsioonile tundub see imelik. Kodumaa peaks ikka olema. Olen kohanud palju perekondi, kes on mujalt siia tulnud, lapsed käivad siin koolis, räägivad mitut keelt, aga mis maad nad peavad oma koduks, seda ei olegi. Mõni suursaadik koguni uhkustab sellega.

Kodumaa olematuks kuulutamisest on saamas kohati lausa uus trend, kas pole nii? Tunne: Praegu on vähemalt nii palju selge, et föderaalset Euroopat ei tule. Iga valitsus kisub Euroopas oma rahvuslike huvide poole, mis on üheltpoolt negatiivne, aga teisalt näitab positiivselt, et rahvuste tunne on väga sügav ja sellest üle sõita ei saa.

Multikulti kohta on ka selgelt kuulutatud, et see ei toimi, sest ei saa lõputult segada rahvaid, vaid peab olema domineeriv kultuur nagu oma kodus, kus kehtivad sinu reeglid ja kus eeldad, et külalised alluvad sinu põhimõtetele.

Ühistu liikmed kobavad teadmatuses

Ma pean perekonna hajumist palju tõsisemaks probleemiks kui rahvuste hajumist. Rahvused püsivad keele alusel koos, ja emakeel on see, mis rahvuse määratleb.

Kui eelmist paavsti tulistati Roomas, hakkas ta Itaalia keskkonnas rääkima emakeeles, poola keeles, sest ta arvas, et sureb.

Mulle kusiti, mida liige suurus

See on nii sügavalt igaühes sees, et seda tunnet ei hävita miski. Mari-Ann: Probleem kerkib siis, kui vanemad kolivad välismaale ega kanna hoolt selle eest, et lapsed teaks, kes nad on. Imestan, kui inimesed annavad kergesti alla, öeldes, et nii raske on keelt ülal pidada. Jah, kui on mitmelapseline pere, siis on raske: lapsed hakkavad omavahel rääkima kohalikku keelt, sest nad mängivad teiste lastega selles keeles.

Olen oma lastelaste puhul seda näinud.