Liigu sisu juurde

Jääle minnes peab kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Ta lisas, et kaart on ajas täienev. Kõnetades Wiljandi jäälõikajat J. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja. Kalad peletab jääsaagimine eemale.

Mees peenis. Liikme mootmed

Oma Maa kajastab Jää paksus 15 tolli on 38 cm. Järvelt algas jäävedu Viljandi suuremad jäätarvitajad on õllelaod ja piimatalitus. Eile andis linnawalitsus J. Kobinale loa jää lõikamiseks järwelt.

Mis suurus on 15-aastase liige

Jääwõtmise kohti järwel on kaks — Mädalepiku kohal ja Kitsaskaelal, esimesest kohast wõetud jää weetakse südalinna keldritesse, kuna Kitsaskaela juurest lõigatakse sellepärast, et sealt on hõlpsam wedada jääd Kantremaa rajooni. Linnawalitsus jää wõtmise eest mingit tasu ei nõua ja ettewõtjal on loa saamise kuludeks ainult loa tempelmaks.

Mazi liikme suurendamiseks

Sellejuures on aga tingimused, et jäälõikaja wõtaks tarwitusele kõik ettewaatusabinõ ud, märgiks tähistega jääwõtukohad jne. Kõnetades Wiljandi jäälõikajat J. Kobinat, kuuleme, et praegu on järwejää paksus 15 tolli.

Märgistamine[ muuda muuda lähteteksti ] Jääteed märgitakse Eestis kadakategamis on enamasti umbes 50— meetriste vahedega jääl, sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hästi välja, aga männid ja kuused maksavad rohkem. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja.

Waatamata käredale pakasele, mis walitses mõni päew, on jää wõrdlemisi õhuke, mis tingitud küllalt paksust lumekattest järwe jääl. Palja jää korral oleks säärane pakane kaanetanud Wiljandi järwe kaugelt üle tollise jääkattega.

Pumba liikme suurendamiseks

Jäälõikaja mäletab aastaid, mil jää paksus Wiljandi järwel oli 28—30 tolli, kuid sellest on palju aastaid tagasi. Möödunud talwel oli jää paksus samuti 16 tolli ümber. Koorma moodustab umbes ruutmeetri suurune, sageli aga suurem, jääkamakas, mille paksus on muidugi nii suur, kui pakane seda külmutanud.

Jääl peab olema tähelepanelik, jääolud veekogu eri kohtades võivad olla erinevad. FOTO: Marko Saarm Päästeamet alustas sel nädalal jää paksuse mõõtmisega populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt. Jääkaart on loodud selleks, et oleks võimalik paremini edastada inimestele infot jääolude kohta meie siseveekogudel. Ta lisas, et kaart on ajas täienev. Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks.

Neljandaks suuremaks jäätarwitajaks on Wiljandi Piimaühing. Peale selle wajawad jääd restoranid, kohwikud ja mõned muud ettewõtted, Koik selle paksuse kohta juba palju wähemal määral. Jäälõikamisega tehakse algust reedel.

Lõikamiseks kasutatakse pikki saage, millised J. Kobin ütleb omale olewat muretsenud palju aastaid tagasi saarlaste käest ja millistega omal ajal inimjõul lõigati liipreid. Nüüd sääraseid saage enam müügil ei ole. Jää lõikamiseks wõib kasutada ka harilikke kaatrisaage, kuid selle hammastik ei ole siiski jää lõikamiseks nii otstarbekohane kui Mis kasutamise suurendamine liige käsisaagidel.

Liikme suurus U Ishak

Jää paksuse üle kõneldes kuuldub weel, et Wiljandi järwe jää on wõrdlemisi ühtlase paksusega, küll aga leidub ka praegugi weel kohti kõrkjastikus kalda lähedal, kus põhjaallikate tõttu järw peagu lahti wõi kaetud hoopis õhukese jääkirmega.

Need ongi suusatajatele ja — lumetu jää korral — uisutajatele ohtlikud.

Video vaakumpump liikme suurendamiseks

Küsimusele, kas jäälõikamise ajal kalu ka juhtub nägema, wastab wana jäälõikaja, et õige harwa. Kalad peletab jääsaagimine eemale.