Liigu sisu juurde

Neil peaks olema võimalus väljendada oma vajadusi ning leida võimalusi nende rahuldamiseks. Kodakondsus ja osalus Mis on kodakondsus? Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (lühend - KOKS)

Ernst Gellner toob hästi esile rahvusriikide ehitajate idealiseeritud arusaama demokraatlikust rahvusriigist Gellner Euroopa traditsioonilised rahvusriigid on pärast Teist maailmasõda sisserände tõttu muutunud mitmekultuurilisemaks.

Liikmete mootmed kodakondsusega on tekitanud küsimusi kodakondsuse kui rahvusriigi ühe alustala kohta. Idealiseeritud rahvusriigi mudeli kohaselt peaks olema ühendatud kolm olulist elementi: riigi territoorium kui kujutletava rahvuse eluala, rahvuskultuuri toimimisruum ja kodanikkond. Sellise idealistliku arusaama kohaselt langeb riigi territoorium ja kodanikkond kokku: kõik püsivad elanikud peaksid olema kodanikud ja kõik kodanikud peaksid olema püsivad elanikud.

Selline käsitlus aga ei sobi kokku muutunud maailmaga Ühe riigi kodanike elama asumine teistesse riikidesse ja samal ajal selle riigi enda elanike kodakondsuste paljusus tõstatab küsimusi nii rahvusriigi idee kui ka demokraatia kui süsteemi toimimise kohta. Kodaniku põhiõiguseks on traditsiooniliselt peetud just valimisõigust, millel põhineb demokraatlik valitsemissüsteem.

Ajaloolased: kodakondsuse said kõik Eesti alalised elanikud

Kodanikud on need ühiskonna liikmed, kes osalevad riigi valitsemises otse, valitud esindajate kaudu või olles ise valitud esindaja. Just see eristab neid teistest riigi elanikest. Liikmete mootmed kodakondsusega on oluline, et kodanikkond oleks piiritletud kindla suveräänse riigi territooriumiga. Kuid peale valimisõiguse on kodakondsusel veel kaks õiguslikku kategooriat: sotsiaalsed õigused, mis on seotud inimeste heaoluga, sealhulgas õigus tervishoiule ja haridusele, ning tsiviilõigused ehk isikuvabadused Marshall Peale õiguste märgistab kodakondsus ka ühist riigiidentiteeti, mis seob sama kodakondsusega inimesed ühtseks sidusaks kogukonnaks, keda sageli ühendab ka nende keel, usk, rahvusidentiteet või ajalugu.

Käesoleva sajandi suundumus on olnud Liikmete mootmed kodakondsusega erinevate elementide — ühise siduva riigiidentiteedi, poliitiliste, sotsiaalsete ja ühiskondlike õiguste — lahtisidumine nii üksteisest kui ka neid ühendavast katusmõistest, kodakondsusest Benhabib Inimesel võivad olla riigis poliitilised õigused, jagamata sealjuures ülejäänud kodanikkonnaga Liikmete mootmed kodakondsusega riigiidentiteeti, samal ajal võivad inimesel olla sotsiaalsed ja tsiviilõigused, omamata poliitilisi ehk valimisõigust.

Pea kõikides Euroopa riikides on just see probleem, et kodanikud, omades küll samu õigusi, ei tunneta üksteisega seost ega Liikmete mootmed kodakondsusega sidusat kogukonda. Nii on ka Eestis rahvusriik justkui üksnes eestlaste asi, kuigi demokraatlikus valitsemises osalevad ka eestivenelased.

Kodakondsus ja osalus

Teine suundumus viitab õiguste lahutamisele kodakondsusest: sotsiaalsed ja tsiviilõigused on arenenud demokraatiaga riikides seotud pigem inimese püsielukohaga residentsusega ja mitte enam kodakondsusega. Nii on tekkinud olukord, kus senini kehtinud arusaamad kodakondsusest ja rahvusriigist ehk nende kokkulangevusest enam ei kehti, kuid uusi arusaamasid pole selgepiiriliselt välja kujunenud. Me oleme nagu rändurid, kes ekslevad tundmatul maastikul vanade kaartide abil, mille märgistused pärinevad teistsugusest ajast lähtuvalt teistsugustest vajadustest Benhabib Enamikus arenenud demokraatiates valitseb praegu olukord, et märkimisväärse osa elanikkonnast moodustavad pikaajalised elanikud, kes on teiste riikide kodanikud, kuid kelle õiguste kogum siiski ei erine märkimisväärselt oma kodanike omast.

Nõnda ei ela tänapäeval paljud inimesed oma kodakondsuse-järgses riigis.

  1. Kodakondsus ja poliitilised õigused rände­ajastul
  2. Magic Suure liikme jaoks
  3. Ajaloolased: kodakondsuse said kõik Eesti alalised elanikud | Eesti | ERR
  4. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – Riigi Teataja
  5. Kodakondsus ja osalus Mis on kodakondsus?
  6. Tellige liikme suurendamine
  7. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 1 Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.
  8. Eesti Eesti iseseisvudes luges riik kodanikeks kõik Eesti territooriumi alalised elanikud, kellel oli selleks seadustes sätestatud õigus oli ning ka iseseisvusmanifestis ja

Lähtudes valimisõiguse loogikast, et kodanikel on õigus otsustada oma elukorralduse küsimuste üle, muutub küsitavaks püsivalt välismaal elavate kodanike valimisõigus ja püsivalt riigis elavate teiste riikide kodanike valimisõiguse puudumine. Samamoodi kerkivad küsimused oma kodanike ja teiste riikide kodanike kohustustest riigi ees: ühed elavad riigis pikaajalised elanikudkuid ei kanna kõiki kohustusi riigi kaitsmise kohustus näitekssamal ajal kui teised ei ela püsivalt riigis, kuid kannavad kohustusi selle riigi ees.

Elades püsivalt välismaal, ei allu kodanikud kogu aeg kodakondsusjärgses riigis vastuvõetud seadustele näiteks maksuseadustele ega täideviiva võimu otsustele, mille üle nad aga valimisõigust kasutades otseselt otsustavad. Kirjeldatud olukord tekitab küsimusi demokraatia normatiivsete toimemehhanismide kohta.

Kuidas suurendada munn fotoga

Eespool kirjeldatud muutused ja neist tulenevad probleemid ei ole võõrad ka Eestile. Eesti kui riigi puhul, kus elab proportsionaalselt suur hulk teiste riikide kodanikke ja kelle enda kodanikud samal ajal üha rohkem elavad püsivalt välismaal, kerkib küsimus, kus jooksevad Eesti kui poliitilise kogukonna piirid.

Kodakondsus ja osalus

Kuivõrd ja mis suunas mõjutab Eesti elanike erinev kodakondsus ühtse Eesti rahvuse kujunemist? Milliseid probleeme Eesti demokraatia toimimisele loob Eesti elanikkonna jagunemine kodakondsuse alusel, püsielaniku teise riigi kodakondsusega, kuid püsivalt Eestis elava inimese institutsiooni kinnistumine, aga ka Eesti kodanike valgumine Eesti poliitiliselt territooriumilt väljapoole Eesti välis­kogukond?

  • RAPORT ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta
  • Kuidas kreem mojutab liikme suurenemist
  • Volikogu pädevus 1 Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1 valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2 kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3 valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4 koormiste määramine; 5 toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6 valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7 valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8 laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel; [ RT I72, - jõust.

Eesti riigi toimimine e-riigina lisab siia veel ühe mõõtme: Eesti kodanikel on lihtsaks muutunud rakendada oma poliitilise õigusi püsivalt riigis elamata. Lisaks on kujunenud uus õigustega rühm — Eesti e-residendid —, kellel on õiguslik suhe Eesti riigiga isegi juhul, kui nad ise pole kunagi Eestis käinud.

Artiklis arutletakse püsielanike õiguslike erinevuste mõjude üle Eesti demokraatiale ja rahvusriigi ideele ning Eesti kodakondsusega inimeste välismaal elamise, väljarände ja üleilmastumise mõju üle Eesti demokraatiale.

Määratlemata kodakondsusega inimesteks peetakse neid endisi Nõukogude Liidu kodanikke ja nende järeltulijaid, kes ei ole pärast liidu lagunemist Viimasel kümnendil on Eesti kodanike osa elanikkonnas püsivalt suurenenud: näiteks Suurenda folkmeditsiinis Kuigi kolm ülalpool nimetatud kodakondsusrühma moodustavad suure osa Eesti elanikest, on täpsemalt vaadates Eesti elanike riiklik-poliitiline kuuluvus palju mitmekesisem.

Eestis elas Eesti ühinemine Euroopa Liiduga EL on kasvatanud Eestis elavate teiste liikmesriikide kodanike hulka: aastatel — suurenes see inimeselt inimesele.

Samuti on kõnealusel perioodil suurenenud Aasia ja Taga-Kaukaasia riikidest pärit kodanike hulk inimeselt inimesele. Üldist rahvusvahelistumist arvestades suureneb järgneval kümnendil eeldatavasti veelgi teistest riikidest pärit kodanike hulk Eestis ja samal ajal muutub Eesti osa riikide kodanike Video liikmed parast kasvamist püsivaks elukohariigiks.

Joonis 3. Eesti elanikkonna jaotumine kodakondsuse järgi Allikas: rahvaloendus Eesti kodanikkonna rahvuslik koosseis Allikas: rahvaloendus Eesti kodanike osa elanikkonnas suureneb eeldatavasti ka järgnevatel aastatel, mis ei toimu niivõrd seetõttu, et muu riigi kodakondsusega inimesed omandaksid Eesti kodakondsuse, vaid pigem seetõttu, et määratlemata kodanike osa Eesti elanike hulgas järjepanu väheneb ja seda ligi poole ulatuses suremuse arvelt vt tabel 3.

Ei meeldi teie liikme suurusele

Just vanemapoolsete teisest rahvusest elanike hulgas on mittekodanike osa suurim, võrreldes nooremate vanuserühmadega. Seega, lõimumise seisukohalt on positiivne asjaolu, et mida noorem on teisest rahvusest elanik, seda tõenäolisemalt on ta Eesti kodanik.

Teisest rahvusest elanike kodakondsusrühmade vanuseline koosseis Allikas: rahvaloendus Teisest rahvusest elanike jagunemine kodakondsuse ja põlisuse järgi Allikas: EIM Kui kodakondsus saadakse sünniriigi järgi, on tegemist ius soli ehk maa printsiibiga. See, et ka omal ajal sisserännanute lapsed ei ole ikka Eesti kodanikud, on teiste Euroopa riikidega võrreldes erandlik.

Siin on oma osa ka sisserände ajaloolisel eripäral. Enamik Eesti venekeelseid elanikke muutusid määratluse kohaselt sisserännanuteks ja mitte-kodanikeks alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist, aga mitte ajal, kui nad Eestisse sisse rändasid. Peale selle, lähtumine põhimõttest ius sanguinis ja topeltkodakondsuse keeld kodakondsusseaduses muudab Eesti kodakondsuse saamise keeruliseks ei ole sünniriigi kodakondsuse õigust ehk ius soli põhimõtet või vähe motiveerivaks nõutakse teisest kodakondsusest loobumist.

Mõlemad kodakondsusseaduse põhimõtted takistavad Eesti kodanike osa kasvu ka uute, pärast Eesti iseseisvuse taastamist sisserännanute hulgas.

Kodakondsus ja poliitilised õigused rände­ajastul

Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika riikides on üha enam levinud topeltkodakondsus ning põhimõtte ius sanguinis kõrval põhimõtte ius soli juurutamine MIPEX Kõik need muudatused on ajendatud vajadusest kohaneda rändeajastul toimunud rahvastikumuutustega ja soovist viia kooskõlla riigi suveräänsuse piirid territoorium ning nendes piirides püsivalt elavate inimeste õiguslik suhe riigiga.

Demokraatlike rahvusriikide eesmärk on endiselt saavutada olukord, et enamik püsivalt riigis elavaid inimesi oleksid kodanikud ehk neil oleks võrdsed õigused ja kohustused riigi ees.

Tavalise meessoost liige

Eespool kirjeldatust lähtudes võib hinnata, et Eestis jääb pikemaks ajaks püsima nende püsielanike hulk, kes ei ole Eesti kodanikud ja kellest enamiku moodustavad tõenäoliselt endiselt Vene Föderatsiooni kodanikud. Nagu juba eespool öeldud, määratlemata kodakondsusega inimeste hulk väheneb aasta-aastalt valdavalt demograafilistel põhjustel suremus või Eesti kodakondsuse või Vene Föderatsiooni kodakondsuse omandamise tõttu vt tabel 3.

Tabel 3. Määratlemata kodakondsusega isikute vähenemise põhjused