Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks keha liikumine ruumis, ahju soojenemine, valguse peegeldumine. Loe tekst ette Keha omadusi on võimalik hinnata. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid Väljad on mitteainelised objektid. Selleks, et mõista maailma ühtemoodi, mõõdetakse kehade omadusi.
Tagasi nimekirja Skaalarid ja vektoriaalsed suurused Looduse üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks, mis omakorda jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Skalaarsed suurused skaalarid on sellised, mis on esitatavad ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga — neil on olemas küll suurus, kuid puudub suund. Skaalarid on aeg, mass, pikkus, temperatuur jne.
Skalaarsete suurustega on võimalik teha matemaatilisi tehteid, kusjuures tehe sooritatakse nii arvväärtuste kui ka mõõtühikutega. Vektoriaalsete suuruste korral kirjeldatakse lisaks füüsikalise suuruse arvväärtusele ka tema suunda.
Vektoriaalseid suurusi kirjeldatakse matemaatilise objekti — vektori abil. Vektor on suunatud sirglõik. Vektori pikkus moodul kirjeldab vektoriaalse suuruse arvväärtust ning vektori suund üht vastava suuruse suunaga.
Ka vektoriaalsete suurustega on võimalik teostada matemaatilisi tehteid, kuid tuleb silmas pidada, et tehteid tehakse vektorite, mitte arvudega — see tähendab tehete sooritamisel tuleb samaaegselt arvestada nii vektoriaalsete suuruste arvväärtuste kui ka suundadega.