Liigu sisu juurde

Maksukorralduse seaduse § 84 näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Mitu tonni see teeb? Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga äriseadustiku § lg 2. Vastupidiselt aktsionäridele ei ole aktsiaseltsi puhul miinimum- ega maksimumpiiri. Samas ei maksta talle äriühingust sotsiaalmaksu ega -maksetega maksustatavat töötasu või makstakse seda alammääras , kuigi tema panus ja äriühingu majandustegevuse ulatus eeldavad märksa kõrgemat tasu.

Eesmärgiks on selgitada Erinevus liikme ja dividendide maksmist praktikas esinevate juhtumite põhjal, et eristada aktiivset ja passiivset tulu ning tagada kõigi maksumaksjate võrdne kohtlemine töötasu maksustamisel sotsiaalmaksu ja maksetega. Samas ei maksta talle äriühingust sotsiaalmaksu ega -maksetega maksustatavat töötasu või makstakse seda alammääraskuigi tema panus ja äriühingu majandustegevuse ulatus eeldavad märksa kõrgemat tasu.

Madalat töötasu kompenseerib kas ühekordne või regulaarne, sageli isegi igakuine dividendi väljamakse, mis võrreldes töötasuga ei kuulu maksustamisele sotsiaalmaksu ega -maksetega. Esineb nii olukordi, kus sellisel äriühingul ei ole teisi töötajaid, kui ka Mis on teie liige, kus äriühingul on lisaks juhatuse liikmele mõned töötajad, kes saavad töötasu, kuid ainuosanikust juhatuse liige, kes panustab aktiivselt äriühingu majandustegevusse, saab võrreldes teiste töötajatega oluliselt madalamat tasu, sest erinevalt teistest töötajatest saab ta ka dividenditulu.

Kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus ainuosanikust ja juhatuse liikmest töötaja ühes isikus ei saa äriühingust töötasu väljamakseid, kuid äriühing deklareerib ja maksab tema kui töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt Samuti tuleb ette olukordi, kus isik töötab teise tööandja juures, kellelt saab turutingimustel töötasu, või isik on pensionär ja saab pensioni ning ta panustab aktiivselt ka oma äriühingu majandustegevuses.

Kuna isik on teise tööandja juures töötajana ravikindlustatud või pensionärina riigi poolt ravikindlustatud, siis ei pea ta vajalikuks endale oma äriühingust töötasu maksta ja võimaldab oma äriühingule sel viisil põhjendamatu konkurentsieelise teiste sarnaste ettevõtjate ees. Sotsiaalmaksu kogumise eesmärk on riiklikuks pensionikindlustuseks ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Sotsiaalkindlustus toimib solidaarsusprintsiibil — sotsiaalmaksu makstakse töistelt tasudelt ning laekunud raha kasutatakse pensionideks ja ravikuludeks.

Isik, kelle töistelt tuludelt sotsiaalmaksu maksti, saab vastuhüve kindlustusjuhtumi korral nt haigestumisel, pensioniikka jõudmisel. Töötasu asendamisel dividendiga säästetakse Erinevus liikme, kuid samas tarbitakse sotsiaalseid hüvesid teiste maksumaksjate arvelt. Maksuhaldur on seisukohal, et see ei ole põhjendatud ega õiglane teiste maksumaksjate suhtes, kes tasuvad turutingimustele vastavalt töötasult sotsiaalmaksu ja -makseid.

Kui isik saab igakuiselt brutotöötasu alammääras eurot, siis on tööandja palgakulu ,52 eurot sotsiaalmaks ,20 eurot, tööandja töötuskindlustusmakse 4,32 eurot. Kui isik saab igakuiselt lisaks töise tegevuse eest dividendi Erinevus liikme eurot, siis on äriühingu tulumaksukohustus dividendidelt eurot. Osanikul on küll õigus dividendile, kuid dividend ei tohi asendada töötasu. Samas kui isik saaks korrektselt igakuiselt turutingimustele ja tehtavale panusele Erinevus liikme töötasu eurot, siis kujuneks tööandja palgakulu kokku eurot sotsiaalmaks eurot, tööandja töötuskindlustusmakse 12 eurot.

Kulude võrdlemisel on selge, et dividendide maksmise eeliseks on rahaline võit maksude näol, kuid töötasu asemel dividendide maksmine ei ole õige. Kõikide isikute töise panuse ühesuguseks maksustamiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks on oluline silmas pidada, et Erinevus liikme tegevuse ehk ameti- või tööülesannete täitmise eest tuleb maksta ka vastavalt juhatuse liikme tasu, töötasu, teenustasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist.

Osanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid töise tegevuse eest saadud töötasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega.

Maksustamisel tuleb Erinevus liikme töötasu sh juhatuse liikme tasu ja töötasuerisoodustusi, dividende. Juhatuse liikme tasu Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud Erinevus liikme puhul eeldatakse, et need on tasulised võlaõigusseaduse § 28 lg 1.

Erinevused osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasustamisel ja maksustamisel

Eeltoodust tulenevalt juhul, kui pooled ei Video liikmete suurused teisiti kokku leppinud, on osaühingu Erinevus liikme liikmel eelduslikult õigus saada äriühingu juhtimise eest osaühingult tasu1.

Võlaõigusseaduse § 28 lg 2 näeb ette, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind.

Osanikud või nõukogu peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel Erinevus liikme, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga äriseadustiku § lg 2.

Erinevus liikme

Töötasu Töötasu ja muude hüvitiste maksmine on sätestatud töölepingu seaduse § Töötasu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning enamikel juhtudel ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksetega. Maksuhaldur eeldab ka töötasu puhul, et töölepingu alusel tuleb maksta lepingu täitmise kohas lepingus kokku lepitud tööülesannete täitmise eest tavaliselt makstavat töötasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku töötasu.

Tavaline tasu võib olla konkreetse töötaja töölepingus kokku lepitud tööülesannetega sarnaste tööülesannete täitmise eest makstav tavaline tasu Erinevus liikme piirkonna tavaline tasu selliste tööülesannete täitmise eest.

Abiks vastavas ettevõtlusvaldkonnas tavaliselt tasutava töötasu leidmisel soovitame kasutada avalikke andmeallikaid. Statistika avaldamine annab tööandjatele muuhulgas võimaluse võrrelda töötasu, käivet, töötajate arvu Erinevus liikme sama tegevusala ettevõtetes nii kohalike omavalitsuste ja maakondade kaupa kui Eestis tervikuna ning aitab kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja teeb äritegevuse Eesti ettevõtlusmaastikul läbipaistvaks.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliametile deklareeritud andmed. Samuti võib tavaliselt tasutava töötasu leidmisel olla abiks Statistikaameti veebilehel keskmise palga kohta leitav info, mida Statistikaamet kogub, analüüsib ja regulaarselt ka avaldab. Erisoodustus Mitterahalises vormis juhatuse liikmele või töötajale tulenevalt töösuhtest antud hüvesid, mis on töötaja jaoks rahaliselt hinnatavad, tuleb käsitleda ja maksustada need erisoodustusena. Erisoodustuse hinnaks on töötajale antud hüve harilik väärtus, milleks on tsiviilseadustiku üldosa Erinevus liikme § 65 kohaselt eseme harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind turuhind.

Erisoodustused maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Dividendid Osanikul on Erinevus liikme dividendidele, kuid dividendid ei tohi asendada töötasu. Juhatuse liige ja töötaja peavad oma töise tegevuse eest saama juhatuse liikme tasu või töötasu. Dividendid või töötasu? Tallinna Ringkonnakohus tegi juba Ringkonnakohus leidis, et ettevõtjaid tuleb maksukohustuse osas kohelda võrdselt.

Võrdlusdiagramm

Põhjendatud ei ole maksueeliste andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis oluliselt jäävad alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tasu, või makstakse seda väga vähe.

Dividendide maksmine osanikele on igati seaduslik. Samas juhul, kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, on selle töö eest põhjendamatult madala töötasu maksmise eesmärgiks maksukohustuse vähendamine ning tekib küsimus maksukorralduse seaduse § 84 kohaldamisest. Maksukorralduse seaduse § 84 näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, Erinevus liikme see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Maksukorralduse seaduse §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud juriidilisest vormist. Tehingu õigusliku vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad on saavutanud sama majandusliku tagajärje, kuid maksustamisel soodsama tulemuse.

Äriühingul peab olema mingi tugipunkt, millele tuginedes hinnata, kui suur peab olema osanikust töötaja palk, selleks, et maksuhaldur sellega nõustuks.

Erinevus liikme

Maksuhaldur ei saa kohustada kõiki äriühinguid, vaatamata tööjõuturul palkade paindlikkusele, maksma osanikele vähemalt keskmist palka. Puudub mõistlik põhjendus, miks peab osanikust töötaja töötasu olema alati just selline fikseeritud väärtus, kuigi konkurentsivõimeline on tööturul ka sama töö eest makstav keskmisest madalam tasu. Seega osanik ei pea saama alati keskmise näidu alusel välja arvutatud töötasu või fikseeritud väärtuses töötasu, sest töötasu suurus sõltub tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, samuti konkreetse äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest või muudest asjaoludest.

Maksu- ja tolliameti ning Statistikaameti veebisaitidel avaldatud statistika on tugipunktiks, mis aitab hinnata, kas äriühingu poolt osanikule määratud töötasu on ligilähedane Erinevus liikme tegevusvaldkonnas ja piirkonnas keskmiselt makstavale töötasule. Oluliselt madalamad töötasud aga peavad olema põhjendatud. Kui aga ainuosanik või osanikud saavad oma tegevusala tavaliselt makstavast töötasust oluliselt madalamat tasu ja jaotavad äriühingu kasumit dividendidena, siis on tegemist maksuriskiga, mis vajab põhjalikumat analüüsi, kas oluliselt madalama tasu või alammääras töötasu maksmine on põhjendatud või mitte.

Kui asjaolude väljaselgitamise käigus selgub, et väljamakstud dividend on asendanud töötasu, siis on maksuhalduril alus saadud dividenditulu Erinevus liikme ümber kvalifitseerida ja sotsiaalmaksu ja maksetega maksustada. Dividendi harval Erinevus liikme ühekordsel väljamaksmisel võib tekkida vajadus hinnata, millise perioodi välja maksmata töötasu dividend asendas.

Erinevus liikme

Dividendi sagedasel või nt igakuisel väljamaksmisel tuleb pigem asuda seisukohale, et suure tõenäosusega asendab dividend sama perioodi välja maksmata töötasu. Olukordades, kus on keeruline eristada inimese tööpanust erinevates seotud äriühingutes nt kontserni puhul on keeruline eristada tööpanust ema- või tütarühingu majandustegevuseson oluline, et isik saab vähemalt ühest ühingust nt emaühingust turutingimustel töötasu.

Näide 1 Isik töötab täistööajaga enda või kolmanda isiku äriühingus A töötajana või juhatuse liikmena.

Erinevus liikme

Ta saab Eesti turutingimustele vastavat tasu, mis on ka töötasuna deklareeritud ja maksustatud. Samal ajal on ta ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus B, kus ta investeerib aktsiatesse, üürib välja kahte korterit, jne.

Isik isiklikke kulutusi äriühingu arvelt ei tee, tööandja sõiduautot ei oma. Äriühing jaotab kasumi korral kord aastas dividende, mis võib olla aasta töötasuga võrreldav summa.

Äriühingu juhatus

Isik töötab täistööajaga enda või kolmanda isiku äriühingus A töötajana või juhatuse liikmena. Selgitus: vaatamata sellele, et isik saab täistööajaga töötamisest mõistlikku tasu, tuleb hinnata tema töist panust ka talle kuuluvas äriühingus B. On arusaadav, et ööpäevas on 24 tundi ja kui Kuidas teha kodus suurendamiseks on täistööajaga hõivatud oma põhikohas, siis ei jõua ta samal määral panustada endale kuuluvas äriühingus B.

Seda enam, et väärtpaberite hoidmine või kinnisvara üürimine-rentimine ei pruugigi nõuda igapäevast sekkumist või tegutsemist. Kuid sellele vaatamata tuleb hinnata konkreetse isiku töist panust ning võrdluseks võtta, mis tasu eest isik oleks nõus kolmandale ehk mitteseotud isikule sama tööd tegema või teenust osutama. Alati ei pea olema tegemist täis- või osalise tööajaga töötamisega, vaid tegemist võib-olla ka võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamisega. Ka konkreetsel juhtumil võib isik oma põhitöökoha kõrvalt osutada teenust enda äriühingule ning Erinevus liikme selle eest mõistliku tasu võib-olla kordades väiksem tema põhikoha töötasustmis on maksustatud töötasuna kõigi tööjõumaksudega, ning maksta dividendidena välja ülejäänud soovitud osa kasumist.

Toodud näites tuleb samas arvestada, et äriühingu B mainitud tegevusalad on sellised, millega otse füüsilise isikuna tegeledes ei teki enamasti sotsiaalmaksu kohustust kasu vara võõrandamisest, üüritulu.

Millal tuleb sõlmida juhatuse liikme leping?

Kuivõrd sellised tululiigid ei ole aktiivsest tegevusest saadud töötasu, ei tekigi siin suure tõenäosusega nn töötasu versus dividend tüüpi olukorda ja ümberkvalifitseerimine ei osutu vajalikuks. Näide 2 Isik on ainuosanik ja juhatuse liige sarnase tegevusalaga äriühingutes A, B ja C. Kuna isik täidab äriühingutes B ja C tegevjuhi ülesandeid, siis saab ta Erinevus liikme äriühingutest korrektset, täidetavate ülesannete ulatusele vastavat töötasu, mis on töötasuna ka maksustatud.

Samuti on isikule antud hüved erisoodustusena maksustatud.

Leadership skills you need to succeed I BE MORE. Community

Samas isik äriühingust A töötasu ei saa, kuna ei ole selles töiselt tegev, kuid saab dividende. Selgitus: kuna isikuga seotud äriühingud tegutsevad samal või sarnasel tegevusalal ning isiku igapäevast tööpanust ei ole võimalik erinevate äriühingute vahel eristada, siis oluline on, et isik saab oma töise tegevuse eest äriühingutest B ja C mõistliku tasu, mis on töötasuna kõigi tööjõumaksudega maksustatud.

Kui isik ei ole aktiivselt äriühingus A tegev, siis ei ole põhjust selle äriühingu makstavat dividendi töötasuks ümber kvalifitseerida.

Sama vastus on ka olukorras, kus isik on ainuosanik äriühingus A ning äriühingu A tütarühingud on B ja C. Näide 3 Isik on ainuosanik ja juhatuse liige äriühingus A. Äriühingule A kuuluvad tütarühingud B ja C, kes maksavad äriühingule A juhtimistasu. Juhtimisteenust osutab igapäevaselt seesama füüsiline isik. Äriühingute B Erinevus liikme C juhatuses isik ei ole. Isik töötab äriühingus A ja saab kohalikele tingimustele ja töisele panusele vastavat töötasu ning regulaarselt ka dividende, mille summa ületab aastast töötasu summat.

Selgitus: kui isiku töötasu vastab tema töisele panusele ehk isik oleks ka äriühingutes B ja C või endaga mitteseotud äriühingutes töötanud sama tasu eest, siis ümberkvalifitseerimise vajadust ei teki.

Isik võib saada Erinevus liikme suuremas summas kui on tema töötasu, kuid oluline on, et töötasuna on makstud õiglane ehk mõistlik tasu ning töötasu ei maksta dividendi vormis. Näide 4 Füüsiline isik on pensionär ning juhatuse liige ja omanik äriühingus A. Tulenevalt pensionäri staatusest on isik riigi poolt ravikindlustatud ja sel põhjusel ei pea vajalikuks maksta endale töötasu.

Äriühingu käive tekib isiku aktiivsest panustamisest ettevõtte tegevusse.

Juhatuse liikme tasu

Tekkiva kasumi arvelt maksab isik endale aeg-ajalt dividende. Selgitus: füüsilise isiku ravikindlustuse staatus ei ole määrav, otsustamaks, kas äriühingus toimub töötasu asendamine dividendiga või mitte.

Kui isik ei saa täidetavate ülesannete eest kohast mõistlikku töötasu, mida ta ilmselt nõuaks, töötades endaga mitteseotud äriühingus, tekib suure tõenäosusega vajadus saadud dividendid ümber kvalifitseerida sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustus- ning kohustusliku kogumispensioni maksetega maksustatavaks töötasuks.

Näide 5 Ehitajast füüsiline isik on täistööajaga töölepinguline töötaja temale mittekuuluvas äriühingus ning lisaks on ta juhatuse liige Erinevus liikme omanik teises äriühingus, mille kaudu ta osutab õhtuti ja nädalavahetustel, aga ka puhkuse ajal ehitusteenuseid.

Tüüpjuhtumid

Tulenevalt turutingimustele vastava töötasu saamisest põhitöökohast on füüsiline isik otsustanud mitte maksta endale töötasu talle kuuluvast äriühingust ning määrab endale aeg-ajalt dividende seal tekkiva kasumi arvelt. Selgitus: füüsilise isiku piisav tulu mujalt ei ole määrav, otsustamaks, kas tulu temale kuuluvast äriühingust on dividend või töötasu, vaid otsus tuleb teha selle alusel, kas tulu tekib aktiivsest tööst ning kas aktiivse töö eest on määratud ja välja makstud turutingimustele vastav töötasu.

Seejuures tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et lisateenistuse töötasu ei pea vastama Erinevus liikme tegevusala ega sama piirkonna keskmisele kuupalgale, sest endale kuuluvas äriühingus ei täideta ülesandeid täistööajaga, vaid üksnes õhtuti ja nädalavahetustel ning ka puhkuse ajal. Märkused 1 Ka siis, kui mõlema poole esindajaks olev juhatuse liige — omanik on otsustanud, et juhatuse liikme tasu ei maksta, mis on seadusega kooskõlas, tuleb arvestada, et selle otsuse taga võib olla soov asendada aktiivse töö tegemise eest saadavat tasu dividendiga ning see ei ole maksuõiguslikult aktsepteeritav.