Liigu sisu juurde

Kasumi jaotamise otsustamine Kinnitada alljärgnev AS-i Tallink Grupp juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanek: 1 Kinnitada majandusaasta puhaskasum summas 40 eurot; 2 Eraldada puhaskasumist reservkapitali 2 eurot; 3 Maksta aktsionäridele dividendi 0,05 eurot aktsia kohta, kokku summas 33 eurot; 4 Kanda 4 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Kui § — ettenähtud juhtudel sõnavõtmine muutub hulgaliseks, võib koosoleku juhataja, leides, et see võetud ette töötakistuseks, keelduda sõna andmast.

Komisjonid võivad pidada koosolekuid ka väljaspool Riigikogu ruume. Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse või vähemalt komisjoni kolme liikme nõudmisel. Komisjonil on õigus oma esimehe kaudu kutsuda Vabariigi Valitsuse esindajaid komisjoni koosolekule ning pöörduda Vabariigi Valitsuse poole tarvilikkude andmete ja seletuste saamiseks komisjonis arutatavate asjade kohta.

Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine

Samuti on Vabariigi Valitsusel õigus saada teateid komisjonide koosolekuist ja seal arutuselolevaist asjust ning saata oma esindajaid komisjonide koosolekuile. Igal komisjonil on õigus, kui see tarvilik ta töödeks, kutsuda oma koosolekule asjatundjaid ja tunnistajaid suusõnalisteks avaldusteks või nõuda neilt kirjalikku arvamust või tunnistust. Kui sellega ühenduses tuleb kanda kulusid, siis peab kulude tegemiseks olema Riigikogu juhatuse nõusolek.

Tasu kirjaliku arvamisavalduse või tunnistuse eest, samuti sõidu- ja päevaraha asjatundjaile ja tunnistajaile määrab tarbekorral Riigikogu juhatus. Komisjon võib lubada oma koosolekust võtta osa arutuselolevate küsimuste selgitamise otstarbel asjasthuvitatud organisatsioonide esindajaid.

Vanematekogu otsusel võivad Riigikogu komisjonid kui ka üksikud Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsuse teadmisel tutvuda riigi asutustega ja ettevõtetega. Kui seaduseelnõu on esitanud Riigikogu rühm või Riigikogu liikmed, siis on neil õigus nõuda teateid, millal nende poolt esitatud eelnõu tuleb komisjonis arutamisele.

Komisjon arutab temale antud esitist või seaduseelnõu ühes parandustega kuni asja lõpetamiseni Riigikogus. Riigikogu võib komisjonile kohuseks teha esitise, välislepingu või seaduseelnõu läbi vaadata teatud aja jooksul. Komisjoni otsused tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud juhud, kus kodukord näeb ette teisiti. Häälte poolekslangemisel esitatakse mõlemad arvamused Riigikogule.

Üksiku komisjoni liikme või komisjoni vähemuse eriarvamus esitatakse Riigikogule ühes komisjoni ettepanekuga, kui tähendatud liige või komisjoni vähemus seda nõuab ja selle eriarvamuse annab komisjoni esimehele kirjalikult enne komisjoni ettepaneku esitamist Riigikogule.

Komisjon valib temale läbivaatamiseks antud igale esitisele, välislepingule või seaduseelnõule aruandja. Aruandjate valimiseks üksi ei kutsuta kokku komisjoni koosolekut, vaid neil juhtudel määrab aruandja komisjoni esimees, kelle sellekohane korraldus tuleb kinnitamisele komisjoni lähemal koosolekul. Kui aruandja valimine komisjonis mõnesugustel põhjustel nurjub, teatab komisjoni esimees sellest Riigikogu juhatusele, kes astub samme küsimuse lahendamiseks, ja, kui see ei anna tulemusi, viib asja vanematekogusse.

Komisjonid võivad esitiste, välislepingute ja seaduseelnõude esialgseks läbivaatamiseks moodustada alamkomisjone, kes tegutsevad samadel alustel, nagu neid valinud komisjonidki, kuid nende kirjavahetus toimub komisjoni nimel.

Komisjoni ja alamkomisjoni koosoleku kohta kirjutatakse protokoll. Protokollid märgitakse koosoleku Liikme suurus 23. numbriga komisjoni tegevuse algusest lõpuni.

Protokolli märgitakse: 1 koosoleku aeg ja koht; 2 koosolekust osavõtjad: a komisjoni liikmed, b komisjoni koosolekule kutsutud Riigikogu liikmed, kes ei kuulu komisjoni koosseisu, c Vabariigi Valitsuse esindajad, d Riigikontrolöri esindajad, e koosolekust osavõtnud asjatundjad, tunnistajad ja organisatsioonide esindajad; 3 koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja; 4 arutuselolnudj asjad ja nende aruandjad; 5 tehtud parandusettepanekud ja kõnede kokkuvõte, peaasjalikult need mõtteavaldused, mis võiksid olla tähtsad komisjoni ettepaneku motiividena; 6 vastuvõetud otsused ja hääletamise tagajärjed; 7 hääletamise motiivid, seletused isiklikus asjas ja eriarvamused, kui need esitatud kirjalikult.

Protokollijõuliseks loetakse kõik protokollis tähendatud protokolli lisad. Protokollide kinnitamise korra ja tähtaja määrab komisjon. Protokollid, välja arvatud kinniste koosolekute protokollid, on Riigikogu liikmeile ja Riigikogu asjadevalitseja loal ka teistele soovijaile tutvumiseks kättesaadavad.

Iga komisjoni antud esitise, välislepingu või seaduseelnõu kohta peab komisjon tegema Riigikogule kirjaliku ettepaneku Riigikogu otsuse-eelnõu kujul ühes seletuskirjaga. Komisjoni ettepanekul ja seletuskirjal peavad olema komisjoni esimehe ja sekretäri allkirjad.

Õpingukorraldus 2020 loeng 2 - Loodusteaduskond - TalTech

Aruandjaks Riigikogus on komisjoni aruandja, kui komisjon ei ole valinud teist aruandjat. Komisjoni vähemuse nõudmisel valitakse ka vähemuse aruandja.

Järgmine nr.

Komisjonid teatavad Riigikogu juhatusele koosolekuil olnud ja koosolekuilt puudunud liikmete nimed iga kuu alul eelmise kuu kohta. Komisjoni koosolekute kohta on maksev Riigikogu koosolekute kodukord niivõrd, kuivõrd see on kohaldatav komisjonide kohta.

  • ekspeditsioon – Vikipeedia
  • Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine – Riigi Teataja
  • 18 cm liige, mis on kondoom
  • Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja
  • AS-i Tallink Grupp mai a. korralise üldkoosoleku otsused
  • Aktsionäride üldkoosoleku otsused AS-i Tallink Grupp

Lahtised küsimused lahendab komisjon ise. Komisjoni koosolekute protokollid ühes asjasse puutuvate materjalidega antakse asja lõpetamisel Riigikogu juhatusele. Erikomisjoni tegevus loetakse lõppenuks silmapilgust, mil Riigikogu lõplikult otsustanud erikomisjoni ettepaneku.

Komisjonid töötavad Riigikogu istungjärgul. Riigikogu istungjärkude vaheaegadel võivad töötada komisjonid, kellele see õigus antud käesolevas kodukorras või kelle kohta Riigikogu selle otsustanud.

Plaanin siiski asutada OÜ, kuna ei soovi peale esimest aastat hakata tulumaksu ettemakseid tegema. OÜ puhul oleks soov osa sissetulekutest jätta puutumata ja lasta kasumil koguneda ning osa saada igakuiselt kätte, tekib aga küsimus, kas mõistlikum ja korrektsem oleks seda teha töötasu või juhatuse liikme tasu vormis. Oleksin siis OÜ puhul nii ainuomanik, juhataja kui ka sisuliselt teeksin tööd teenuse osutamine. Põhitöökoha ja seeläbi ravikindlustuse olemasolu tõttu mind ravikindlustuse tekkeks vajalik sotsiaalmaksu miinimummäär ei puuduta.

Ankeetkomisjoni d. Ankeetkomisjonid moodustatakse asjaolude puhul, milliste selgitamise Riigikogu, teostades Põhiseadusega temale pandud ülesandeid, tunnustab vajalikuks riiklikkudes huvides.

Ankeetkomisjoni valimise esitis peab olema alla kirjutatud vähemalt ühe neljandiku poolt Riigikogu seaduslikust koosseisust. Esitis esitatakse Riigikogu juhatusele, kes määrab selle päevakorda. Ankeetkomisjoni valimise esitis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt pool Riigikogu seaduslikust koosseisust. Ankeetkomisjoni koosseisu määrab Riigikogu. Komisjonis peavad olema esindatud ka need Riigikogu rühmad, kes esitanud ankeetkomisjoni moodustamise nõudmise.

Ankeetkomisjoni koosolekud on avalikud. Ankeetkomisjon võib kuulutada koosoleku kinniseks, kui selle poolt on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vabariigi Valitsuse nõudmisel on komisjoni koosolek kinnine. Komisjonil on õigus kutsuda eksperte ja tunnistajaid suusõnalisteks avaldusteks või nõuda neilt kirjalikkuarvamust või seletust. Ekspertide ja tunnistajate kutsumisel ja ülekuulamisel toimitakse vastavalt korrale, mis maksev administratiivkohtus, misjuures kutse peale ilmumata jäämisel on samad tagajärjed, nagu ilmumata jäämisel administratiivkohtusse.

Trahvi määramise peale võib kaevata Riigikogu juhatusele, kelle otsus on lõplik. Kutsed komisjoni ilmumiseks toimetatakse ekspertidele ja tunnistajaile kätte politsei kaudu.

Samuti nõutakse trahv tunnistaja vÕreksperdrilmumata jäämise eest sisse politsei kaudu administratiivkorras. Süüdlased valetunnistuse andmises langevad karistuse alla, mis nähtud ette valetunnistuse andmise eest kohtus. Kui tunnistaja või ekspert toob mis teda takistavad vastamast, siis otsustab komisjon, kas küsimusele tuleb anda vastus.

Tunnistaja on vabastatud vastamise kohustusest juhtudel, mis nähtud ette Kriminaalkohtupidamise seaduses. Tasu arvamisavalduse eest määrab Riigikogu juhatus komisjoni ettepanekul.

Sf Ankeetkomisjonil on õigus nõuda välja ametiasutuste akte, kui seadustes ei ole selleks takistusi.

23. ekspeditsioon

Puutumatuks jääb kirja- posti- telegraafi- ja telefonisaladus. Riigi- ja omavalitsuste ametnikud ning teenijad, keda kuulab üle ankeetkomisjon, on komisjoni suhtes vabastatud ametikohuslikust vaikimisest, misjuures tähtsate riiklikkude saladuste suhtes tuleb talitada § 63 eelviimases lõikes ettenähtud korras. Ankeetkomisjonid võivad töötadajka Riigikogu istungjärkude vaheaegadel. Komisjoni töö tulemustest esitatakse Riigikogule kirjalik aruanne.

Riigikogu koosolekud. Riigikogu koosoleku juhatusse kuuluvad koosoleku juhataja ja sekretär. Riigikogu koosolekud on otsus võimelised, kui on koos vähemalt pooled liikmed Riigikogu seaduslikust koosseisust Põhiseaduse § Koosoleku avamisel tehakse kvoorum kindlaks Riigikogu liikmete allkirjade läbi kvoorumilehel.

Avaldab mõni Riigikogu liige kahtlust kvoorumi kohta, siis koosoleKu juhataja hääletamise või valimise eel, pärast märguandmist kõrvalruumes olevaile Riigikogu liikmeile, teeb kindlaks koosolekul viibivate liikmete arvu ja kvoorumi puudumise korral lõpetab koosoleku. Samuti laseb koosoleku juhataja enne sõnaändmist Riigivanemale sellekohase märguandmisega kutsuda koosolekule kõrvalruumes viibivaid Riigikogu liikmeid.

Absoluutse enamuse kindlaksmääramisel § võetakse koosolevate Riigikogu liikmete arv kvoorumilehe järgi.

Liikme suurus 23.

Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtudel, kui selle poolt on kaks kolmandikku koosolevaist liikmeist, võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks Põhiseaduse § Riigikogu uues koosseisus astub kokku hiljemalt kuuekümnendal päeval pärast Riigikogu valimiste viimast päeva.

Liikme suurus 23.

Riigikogu korralised istungjärgud algavad igal aastal oktoobri esimesel esmaspäeval ning kestavad mitte kauem kui kuus kuud Põhiseaduse § Erakorralise istungjärgu kestuse määrab Riigivanem Põhiseaduse § Kui Riigikogu istungjärk lõpetatakse Riigivanema poolt Põhiseaduses ettenähtud juhtudel, siis loetakse Riigikogu istungjärk lõpetatuks Riigivanema otsuse avaldamisega Riigikogu koosolekul või teatamisega Riigikogu juhatusele. Riigivanema otsuse istungjärgu lõpetamise kohta avaldab Riigikogu koosolekul Peaminister või ta asetäitja, kellele selleks antakse sõna väljaspool järjekorda.

Kui Riigivanema otsusest istungjärgu lõpetamise kohta Riigikogu juhatusele teatatakse Riigikogu aj ai, siis teatab istungjärgu lõpetamisest Riigikogule koosoleku juhataja.

Riigikogu peab koosolekuid Riigikogu hoones, kuid erakorralistel juhtudel võib pidada neid ka mujal. Riigikogu koosoleku päevad, välja arvatud käesolevas kodukorras ettenähtud juhud § 72 teine lõige ja § 77 teine lõige määrab Riigikogu juhatus kas iseseisvalt või vanematekogu eelkäival otsusel. Riigikogu koosoleku päevakorra määrab Riigikogu juhatus või Riigikogu.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Seda koosolekut juhatab seni, kuni valitud esimees, Riigikogu vanem liige. Riigikogu koosolekust teatatakse kirjalikult või mõnel muul teel hiljemalt päeval enne Liikme suurus 23. Riigikogu liikmeile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikontrolörile. On Riigikogu ise määranud järgmise koosoleku aja ja päevakorra, ei saadeta käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kirjalikku teadet. Samuti ei saadeta kirjalikku teadet, kui Riigikogu järgmisest koosolekust ja päevakorrast teatab koosoleku juhataja Riigikogu koosolekul.

Riigikogu koosoleku päevakord pannakse avalikult välja Riigikogu Liikme suurus 23. Riigikogu päevakorda võib Riigikogu täiendada, kui selle vastu ei ole vähemalt üks neljandik Riigikogu seaduslikust koosseisust. Päevakorda täiendatakse Vabariigi Valitsuse või Riigikontrolöri nõudmisel, kui selle poolt on koosolevate Riigikogu liikmete enamus. Päevakorda ei või täiendada, kui küsimusse puutuvad materjalid ei ole Riigikogu liikmeile kätte antud kodukorras ettenähtud tähtajal, välja arvatud § 99 ettenähtud juhud.

Riigikogu võib jätta ära päevakorrast mõne päevakorrapunkti, kui Vabariigi Valitsus ei vaidle selle vastu. Vabariigi Valitsuse nõudmisel jäetakse ära päevakorrast Riigivanema poolt esitatud seaduseelnõu või komisjoni esitis või ettepanek, millele see aluseks.

Kui päevakorras oleva seaduseelnõu või esitise arutamisel selgub, et selle otsustamine ei kuulu Riigikogu võimkonda, siis on koosoleku juhatajal õigus see päevakorrast ära võtta ja esitada küsimus otsustamiseks Riigikogu juhatusele, kes seejuures talitab § 91 ettenähtud korras.

Riigikogu ei või muuta Riigikogu päevakorra järjekorda, kui selle vastu on vähemalt üks neljandik Riigikogu seaduslikust koosseisust. Päevakorra järjekord muudetakse Vabariigi Valitsuse nõudmisel, kui selle poolt on koosolevate Riigikogu liikmete enamus.

Riigikogu päevakorda võib täiendada ja muuta § 78, 79 ja 81 Riigikogu koosoleku alul, kuid Vabariigi Valitsus võib nõuda päevakorrapunkti ärajätmist § 79 teine lõigekuni Riigikogu pole asunud tähendatud punkti arutamisele. Kui Riigikogu koosoleku päevakord läbi, lõpetab koosoleku juhataja koosoleku. Enne päevakorra läbiarutamist võidakse Riigikogu otsusel lõpetada Riigikogu koosolek, kui koosolek on kestnud üle vanematekogu poolt määratud aja, enne seda aega aga vanematekogu eelkäival otsuspl.

Koosoleku juhataja võib oma korraldusega kuulutada vaheaja, kui koosolek kestnud üle vanematekogu poolt määratud aja või kui seda nõuab arutamisel oleva küsimuse mõne asjaolu selgitamine, milleta koosoleku juhataja oma tegevuses takistatud. IX, Seaduseelnõude, esitiste ja välislepingute esitamine ja arutamine.

Seaduseelnõude Riigikogule esitamise Õigus on Riigivanemal, Riigikogu rühmadel ja vähemalt kolmel Riigikogu liikmel ning Riigikogu ülesandel ka Riigikogu komisjonidel. Esitistega Riigikogule esinemise õigus on Riigivanemal, Riigikogu juhatusel ja Esimehel, vanematekogul, komisjonidel, Riigikogu rühmadel, igal Riigikogu liikmel, Vabariigi Valitsusel, Riigikontrolöril ja vastavate eriseaduste põhjal ka teistel asutustel.

Riigikogule esitatud seaduseelnõu, esitis või välisleping antakse sellekohasel nõudmisel tagasi eelnõu esitajale, olgu see läbivaatamisel komisjonis või lugemisel Riigikogus. Kui eelnõu, esitis või välisleping on komisjonis, peab tagasinõudmine olema kirjalik.

Dividend makstakse aktsionäridele välja 3. Põhikirja muutmine 3. Muuta põhikirja punkti 2. Aktsiaseltsi maksimumkapitali suuruseks on 1 eurot. Mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude mittetulundusühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Osakonnad 1 Mittetulundusühingul võivad olla Mees Dick Moodud teismelistele, kui see on ette nähtud põhikirjaga.

Osakonnad ei ole juriidilised isikud. Oleksin siis OÜ puhul nii ainuomanik, juhataja kui ka sisuliselt teeksin tööd teenuse osutamine. Põhitöökoha ja seeläbi ravikindlustuse olemasolu tõttu mind ravikindlustuse tekkeks vajalik sotsiaalmaksu miinimummäär ei puuduta.

  1. Suurenda liige 2 cm

Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Tiit Lääne.

Liikme suurus 23.