Liigu sisu juurde

Näiteks ühes toimetulekutoetust puudutavas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas leidis kohus Kooseluseaduse rakendusnormide puudumine tekitab erinevat halduspraktikat ja segadust.

Õiguskantsleri ülesanne on jälgida õigusloomet ja sekkuda, kui see väljub Põhiseaduse raamidest. Seepärast tuleb pingsalt jälgida Riigikogu ja valitsuse koostööd seaduseelnõude menetlemisel ning seaduste sisulist kvaliteeti.

ÕIGUSLOOMEST

Samuti on oluline silmas pidada Riigikohtu praktikat ja ametnikelt, inimestelt, vabakonnast, ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast saadud signaale seaduste põhiseadusevastase rakendamise kohta. Häid tähelepanekuid vajaduse kohta uurida mõne normi põhiseaduspärasust või inimeste õiguste kaitset praktikas annavad ka Riigikogu liikmed, nii koalitsiooni- kui opositsioonifraktsioonidest.

Põhiseadusevastast normi märgates on riigimehelik sellest juba eelnõu menetlemise käigus valitsusele või Riigikogule teada anda. Paljudel juhtudel ongi põhiseadusvastane norm seesuguse märguande peale kehtestamata jäänud. Nõnda ei ole riigipeal tekkinud vajadust seadusi vetostada, mis omakorda teenib parlamentaarset demokraatiat.

Riigipea peab tagasi lükkama vastu võetud põhiseadusvastase seaduse tervikuna, õiguskantsler vaidlustab üksnes põhiseadusvastase normi ja põhiseaduspärased, vajalikud normid jõustuvad. Seega piiratakse Riigikogu õigust rahvalt saadud mandaati teostada vaid selgelt põhjendatud ulatuses.

Normi ??liige Kui palju suurust

Põhiseadusvastaste normide ärahoidmine ja seega riigipea veto kasutamise vajaduse kadumine on üks õiguskantsleri töö tulemuslikkuse näitajaist. Ressursi kasvades oleks võimalik eelnõude kontrolli veelgi laiendada.

Eraldi töölõigu moodustavad olemuselt poliitilised otsused, kus uue seaduse vastased kasutavad ka põhiseaduslikkuse argumenti. Sellistel juhtudel tuleb õiguskantsleril seadus erilise hoolega läbi töötada ja vajadusel õigusrahu saavutamise nimel lasta seda Riigikohtul kontrollida ka siis, kui põhiseaduspärasus on pelgalt vaieldav.

Iga uue seaduse ja normi eesmärk peaks olema mõistlikkus ja õiglus, Eesti inimeste elu paremaks muutmine.

Põhiseaduse vaimus oleks Eesti liikumine selle poole, et kõik elu korraldavad normid oleksid arusaadavad, mõistlikud, täidetavad ja praktikas nende täitmine ka tagataks. Õigusnorme, millest ei saa aru, mida ei saa mõistlikult täita ja mille täitmist ei saa tagada, kahjustavad õiguskuulekust ja nõrgestavad õigusriiki. Riigikogu põhiseaduslik roll Riigikogu kasvatas Valitsus on sellele arengule reageerinud pigem tõrjuvalt ja Riigikogu algatusi rohkem või vähem avalikult laitnud.

Eelolev Riigikogu istungjärk näitab, kuivõrd suudab parlament end kehtestada. Rahvaesinduse tugevnemine, avalike arutelude sagenemine ja parlamendi suutlikkus valitsust sisuliselt kontrollida on põhiseadusliku võimujaotuse ja -tasakaalu seisukohalt ülivajalik. See, et valitsus algatab enamuse seaduseelnõusid, on parlamentaarses riigis tavapärane. Täitevvõimu püüdele õigusloomet monopoliseerida tuleb aga vastu seista.

Seda nõuab Põhiseaduses paika pandud tasakaaluvalem. Riigikogu, valitsus, president, Riigikohus, õiguskantsler ja Riigikontroll on seatud üksteist kontrollima ja piirama.

Nõnda ei koondu võim ühegi inimese, erakonna ega institutsiooni kätte ja on võimalik tagada Eesti elu suunavate otsuste põhiseaduslikkus.

Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend - PS)

Riigikogu rolli inimeste põhiseaduslike õiguste kaitsel on võimalik veelgi tugevdada. Just Riigikogu saab nõuda iga seaduse arusaadavust ja küsida vastust küsimusele, kuidas uus norm inimeste elu päriselt paremaks muudab.

Normi ??liige Kui palju suurust

Olgu tegemist haldusreformi, korrakaitse, koolikorralduse, puuetega inimeste töötamisvõimaluste või sotsiaalse turvavõrguga. Kaalutlusõigust võimaldavad normid Sageli sisaldavad valitsuse algatatud eelnõud norme, mis vähendavad ametnike ja kohtunike vastutust ning muudavad iga elulise juhtumi lahendamisel õigluse poole püüdlemise raskeks.

Küllap tuleb see sellest, et kardetakse võimalust oma peaga mõtelda, peljatakse võimalikke vigu ja uuendusi.

Normi ??liige Kui palju suurust

Ometi tagab põhiseaduspärase tulemuse tihti just kaalutlusõigust sisaldav norm. See, et kaalutlusõiguse korral on põrkuvate huvidega inimestel võimalik ette võtta kohtutee, ei tohiks õigluse ja mõistlikkuse poole püüdlemist pärssida. Hästi põhjendatud kaalutlusotsuse vaidlustamine kohtus ei tähenda, et ametnik tegi vea. Näiteks keskkonna- muinsuskaitse- ja omandiõiguse tasakaalustamisel tuleks ametnikel koguda kõik faktid ja arvamused ning leida mõistlik ja õiglane kompromisslahendus.

Selle asemel kiputakse soovima jäiku, kaalutlemisvõimaluse ehk otsustamisvastutuseta reegleid. Mõistagi on erinevate huvidega osapooltega, näiteks ajaloolise vesiveski omaniku, muinsus- ja kalakaitsjatega suhtlemine ning lõpuks otsuse põhjendamine aeganõudvam ja keerukam kui seaduse robotlik rakendamine.

Ent just seda avatud paindlikku suhtlust ja visa selgitamist on vaja. Vastasel korral tekib üha juurde inimesi, kelle arvates teeb riik neile ühegi mõistliku seletuse ja kaastundeta liiga.

Praegugi on Riigikogus õiguskantsleri ettepanekul pooleli kaalutlusõiguse andmine neile, kes võtavad inimesi riigiametitesse ja —töökohtadele. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1 Riigikogu valimisega; § Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.

Mida on vaja Hispaanias töötamiseks / Paberimajandus

Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

  • Eesti Vabariigi põhiseadus – Riigi Teataja
  • Meeste koigi liikme mootmed fotos
  • Kronoloogia Õigusloome Õiguskantsleri ülesanne on põhiseadusvastased normid vaidlustada.
  • Mul on liikme suurus 15 kella
  • Kes tundus peenise suurendamiseks
  • Toimetulekutoetus Kellel on õigus toimetulekutoetusele?
  • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.

Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, ja ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.

Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest. Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1 tema asumisega mõnda teise riigiametisse; 2 teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3 tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; 4 kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; 5 tema surma korral.

Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.

Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele. Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus.

Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Riigikogu moodustab komisjone. Riigikogu liikmetel on õigus ühineda fraktsioonidesse.

Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.

Riigikogu liikmel Normi ??liige Kui palju suurust õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole.

Õigusloome

Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke — nime üheks võimalikuks etümoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tüve ost- öst- est-tähendusega "ida". Aja jooksul võis nime kasutusala kitseneda ja lõpuks püsima jääda vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tähistajana.

Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu.

Toimetulekutoetus

Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.

Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati.

Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega.

Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.

Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, ees- ja perekonnanimipühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1 ametist tagasiastumisega; 2 teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3 tema surma korral; 4 uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu Normi ??liige Kui palju suurust.

Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Need nimetused käisid praeguse Eesti põhjaosa tolleaegse Eestimaa provintsi ja kubermangu kohtakuid Kujunevasse eesti kirjakeelde laenati nimi algselt Estimah, Esthi Mah alamsaksa või idaskandinaavia keelekujust Eestlaste asuala hakati sõnaga Eesti maa tähistama alates Samal ajal võeti kasutusele ka sõna eestlased ja eesti keel, mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel.

Enne Nõukogude okupatsiooni kasutati riigi nime ülesmärkimisel ka kirjakuju Eesti Wabariik. Asend Satelliidipilt Eestist Eesti asub Läänemere idakaldal. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut.

Normi ??liige Kui palju suurust

Äärmuspunktid Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt asub Purekkari neemel. Põhjapoolseim saar on Vaindloo saar. Lõunapoolseim punkt asub Mõniste vallas endise Naha küla territooriumil Naha talu lähedal. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega: abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad inimesed; esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine. Perekonna koosseisu loetakse ka kuni aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud.

Normi ??liige Kui palju suurust

Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust.

Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul. Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka: õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi; konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi; lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: üür; korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; elektrienergia tarbimisega seotud kulu; maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; hoonekindlustuse kulu; olmejäätmete veotasu.