Liigu sisu juurde

Kandideerija ei pruugi sellisele küsimusele üldse vastata. Eesti praktikas on tavaline, et kui probleem ilmneb katseaja kestel ja segab töötamist, siis öeldakse tööleping katseajal üles. See, et tööandjad hoolivad töötajate tervisest, on igati tervitatav ja loomulik nähtus.

Siiski kui töötajatelt on tulnud sellise sisuga kaebus või kurdavad nad oma muret ettevõtte kontrollimise ajal tööinspektorile, et suitsetamine töökeskkonnas neid häirib ja nende tervist kahjustab, pööratakse sellele küsimusele ka tööandja tähelepanu ning vajadusel tehakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ka ettekirjutus, kuid siis juba töökeskkonna ohuteguritega seoses.

Suitsetamispiirangust töökohal - Töödalailama.ee

Kas tööandjal on õigus küsida tööotsijalt suitsetamisharjumuse kohta? Kui ettevõte soovib tööle kandideerijalt teada, kas ta suitsetab, tuleb arvestada andmekaitse reeglitega.

  • Passiivne suitsetamine - Töödalailama.ee
  • Спросила Николь из кресла.

Ühelt poolt on töötaja tervisega seotud mured delikaatsed isikuandmed, mille kohta tööandja infot küsida ei tohi. Teisalt aga võib töötaja terviseprobleem, sh sõltuvused mõjutada olulisel määral töö tegemist või tekitada ohu töökeskkonnas ning seega võib tööandjal tekkida õigustatud huvi teada, et töötaja on suitsetaja.

Suitsetamise moju liikme suurusele

Kandideerija ei pruugi sellisele küsimusele üldse vastata. Tulevase tööandja vaates on lihtsam küsimise asemel tutvustada kandideerijale ettevõttes kehtivaid põhimõtteid, ka suitsetamise osas.

Teksti suurus

Siis saab kandidaat ise otsustada, kas need tingimused sobivad talle või mitte ja ta loobub kandideerimisest. Edasi tekib küsimus, et mis tööandja teadmisega töötaja tubakasõltuvuse kohta peale hakkab?

Kui tulevane Vaated Foto suurused juba ametis olev töötaja on talle oma oskuste ja teadmistega väga oluline, siis ta kas pigistab silma kinni ja lubab konkreetsele töötajale teatud erandeid näiteks lepib, et töötaja käib tunnis kolm korda väljas suitsetamas või otsustab, et see häirib tööprotsessi tervikuna ning seega jätab kandidaadi tööle võtmata või teeb juba tööl olevale töötajale hoiatuse ja kui töötaja ei võta midagi ette, et olukorda parandada, siis ütleb töölepingu erakorraliselt üles.

Siiski on tööandjal ka kolmas võimalus: aidata ja toetada töötajat sõltuvusest vabanemisel ehk käituda töötaja suhtes lojaalselt ja teha kõik endast olenev, et töösuhe ei lõppeks. Kahtlemata peab siis ka töötaja andma endast parima, et oma probleemidega toime tulla. Seadus ei kohusta tööandjat taluma sõltuvusprobleemidega töötajat, ta ei pea ka tagama töökoha lähedal suitsetamisvõimalusi, tal on ka õigus keelata oma territooriumil suitsetamine.

Reavahe suurus

Eesti praktikas on tavaline, et kui probleem ilmneb katseaja kestel ja segab töötamist, siis öeldakse tööleping katseajal üles. Eesti tubakapoliitikaga on saanud eelise tavalised sigaretid. Tervist vähem kahjustavamad alternatiivid, mille abil saaksime suitsetajate terviseriski vähendada, on aga põlu all. Sarnaneme Indiaga, kus tubakatööstuse kaitseks otsustati kehtestada karmid piirangud vähem kahjulikele alternatiividele või need osades piirkondades sootuks keelata.

Väärarvestus tekitas piirikaubanduse Tänavu 1.

Suitsetamise moju liikme suurusele

Odavaimate e-vedelike hinnast moodustab aktsiis ligi kolmandiku, kallimate puhul viiendiku. Lõpphinda tõstsid ka kohustuslikuks muutunud aktsiisilao kulud. Tarbijate jaoks tähendas see koos lisanduva käibemaksuga e-vedeliku hinna mitmekordset tõusu. Selle tulemusel muutus e-sigarettide kasutamine kallimaks kui suitsetamine. Selle taustal võiks ju oodata, et riigieelarve saab olulist täiendust.

Kopsuliidu andmeil sureb Eestis ligi inimest aastas suitsetamise tõttu. Foto: Raul Mee Palju on arutatud selle üle, millist mõju on alkoholiaktsiisi tõstmine avaldanud rahvatervisele ja majandusele — kokkuvõtvalt on mõlemad kahju saanud. Hiljuti Eestis läbi viidud küsitluste põhjal saab hinnata, millist mõju on avaldanud tubakaaktsiis ning e-sigarettide e-vedelikele ja selle komponentidele aktsiisi kehtestamine. Eesti Kopsuliidu andmeil sureb Eestis ligi inimest aastas suitsetamise tõttu, st haigustesse, mis on otseselt põhjustatud suitsetamisest.

Algselt planeeriti 4 miljoni euro suurust tulu, kuid üsna kiiresti korrigeeriti prognoos 1 miljonile eurole. Põhjus oli Läti, kus e-vedelikud koos maksudega on poole odavamad kui meil.

Suitsetamispiirangust töökohal

Nii võib Lätis käivate eestlaste ostukorvidest leida üha sagedamini e-vedelikke. Lisahoog piirikaubandusele ei ole ainuke tagajärg, mille e-vedelike aktsiis on endaga kaasa toonud.

Suitsetamise moju liikme suurusele

Nii NNA Suitsuvaba Eesti kui ka Turu-uuringute AS viisid sel sügisel läbi küsitlused, mis näitasid, et hinnanguliselt inimest on naasnud tavaliste sigarettide suitsetamise juurde. See on oluline kahju rahvatervisele ja hoiatasime seesuguse tulemuse eest riigikogu.

Must turg on hakanud vohama Aktsiisi tõttu on suurenenud odavamate alternatiivide ostmine mustalt turult või hakatud e-vedelikku ise kokku segama. Sisekaitseakadeemias kaitstud lõputööst selgub, et Facebookis võtab esimese aktsiisivaba e-vedeliku müüja leidmine aega ligi neli minutit. Kümne minutiga on pakkujaid juba üle kümne. Umbes pooled e-sigarettide kasutajatest on sellist teed läinud ehk nad ei osta seaduslikke e-vedelikke, mida on Euroopa laborites testitud.

Euroopa tubakadirektiivi üks peamisi eesmärke — suurendada e-sigarettide tarbimise ohutust — on Eesti riigi otsuste tõttu kaotanud siinmail oma mõtte.

Passiivne suitsetamine Viimati uuendatud: Nad ei läida ise sigaretti, kuid hingavad sisse suitsetajate poolt tubakavinguga saastatud õhku. Selles on: 3,5 korda rohkem tõrva; 6,8 korda rohkem vingugaasi CO-d ja 6 korda rohkem nikotiini kui selles tubakavingus, mille suitsetaja ise oma kopsudesse tõmbab.

Samal ajal on riike, kes on mõistnud alternatiivide potentsiaali aidata inimestel kiiresti suitsetamisest loobuda. Näiteks Suurbritannias ja Hollandis on riiklikud kampaaniad, mis kutsuvad suitsetajaid üles loobuma suitsetamisest e-sigareti abil.

Need tuginevad teadusuuringutele, mis kinnitavad, et e-sigaretid on võrreldes tavaliste sigarettidega vähemalt 95 protsenti vähem kahjulikumad.