Eestlaste võlakoorem jääb Euroopa Liidu keskmisele alla

Euroopa Liiduga ühinemine lisas veelgi usku edusse ja kindlustunnet ning vähendas riskihinnanguid. Ent ülemaailmse majanduskriisi puhkedes hakkas Eesti eraisikute ja ettevõtete laenu võtmine kiirelt kahanema. Võlakoormus neil aastatel kasvas kiiresti mitmetel põhjustel. Nii vähendati oluliselt kinnisvaralaenude omafinantseeringumäära, pikendati laenutähtaegu ning lõdvendati laenumakse ja sissetuleku suhtele seatud piire,» meenutas Raudsaar. «Välismaiste pankade agressiivne võitlus turuosa pärast, tõi kaasa intressimarginaalide järsu vähenemise ja ka teiste laenutingimuste leevendamise. Vivis EE laen. Kõik see tegi laenamise kättesaadavaks aina suuremale hulgale majapidamistele ja ettevõtetele. Intressivaba laen.

. Ühelt poolt kahanes eraisikute ja ettevõtete soov ning vajadus ebakindlas olukorras laenu võtta. Eestlaste võlakoorem jääb Euroopa Liidu keskmisele alla. Lisaks valitses siinse piirkonna arengut silmas pidades üleüldine optimism ja eeldati sissetulekute ning hinnataseme kiiret ühtlustumist Lääne-Euroopaga. Nõudluse poolelt toetasid laenamist sissetulekute ja kasumite kiire kasv ning alanevate intressimäärade ja kiireneva inflatsiooni taustal negatiivseks pöördunud reaalsed intressimäärad. Teiselt poolt muutus pankade olukord keerulisemaks ning nad vähendasid laenupakkumist ja karmistasid laenutingimusi. Kuigi võlakoormus kasvas siis ka paljudes teistes riikides, jäi see Eestiga võrreldes siiski valdavalt mõnevõrra aeglasemaks,» selgitas seda Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Säästetakse varasemast rohkem ja säästude kasv on ületanud laenude kasvu.

Pärast majanduskriisi on majapidamiste ja ettevõtete laenuaktiivsus küll jälle mõnevõrra suurenenud, kuid jäänud suhteliselt mõõdukaks. «Lisaks toetasid laenuturgu nii nõudluse, kui ka pakkumise poolelt väga kiiresti kasvavad kinnisvarahinnad, mis muutsid kinnisvara soetamise atraktiivseks ja suurendasid samal ajal laenutagatiste väärtust,» ütles ta.. Kapitali suurt sissevoolu nii Eestisse kui teistesse Balti riikidesse toetas soodne üleilmne keskkond koos rikkaliku likviidsuse ja madala riskikartlikkusega. Seega sama jõukate riikidega võrreldes on Eesti erasektori võlakoormus mõnevõrra suurem ja Euroopa Liidu keskmisega võrreldes natuke väiksem.

"Pagulaskriis": Pagulastest, võrdõiguslastest.

. Chip laen. Kuna ka nominaalse SKP kasv on ületanud võlakohustuste kasvu, siis on võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe märkimisväärselt alanenud. «Vaatamata alanemisele, on Eesti majapidamiste ja ettevõtete võlakoormus siiski veel mõnevõrra kõrgem, kui praegu teistes meie jõukuse tasemel olevates riikides ning jõukamates riikides ajal, kui nad olid meie tasemel,» ütles Raudsaar. Soodsaimad väikelaenud

Kommentit