Mis on majanduskriis?

Ning äsja toimunud sündmustest kõnelemise kõrvale on tulnud lood sellest, mis hakkab võib-olla toimuma kauges tulevikus. Neti avarus vajab võimendit. Ajaleht võib proovida konstrueerida mingit suurt narratiivi või süsteemi, aga see läheb korda ainult vähestele. Need on inimesed, kes alustasid ja kasvasid koos selle lehelugejate põlvkonnaga, kes elas läbi Eesti taasiseseisvumise ja vaba ajakirjanduse suvehetke. Nüüd on see saavutanud uue tasandi. Valge lehe muutumine Valge leht on Euroopas oma sajand aega pakkunud kõvu uudiseid, uurivat ajakirjandust ja uudisest lahutatud kommentaare. Midagi sellist pole kunagi olnud. Võib karta, et kriisi järel neid enam olemas ei ole. Aga kindlasti mitte sellise, mis oleks võrreldav kümne aasta tagusega. Kokkuvõttes tahan ma öelda, et kui keegi hirmutab majanduskriisiga, siis ei peaks tekkima paralleel kümne aasta taguse eluga ja oluga. Ja see tähendab täiesti uutmoodi vastutust ja uut eetikat.

Majanduskriis - Vikipeedia

. Kui paari aasta eest paberi ja neti uutmoodi tööjaotusele loodeti, kirjutasin minagi sellest, et inimesed ei taha maksta tavaliste ülduudiste eest, mida saab netist tasuta, aga et nad on nõus maksma eriinfo, arvamuste ja nõuannete eest. Ekp intressimäär. Ainult viimane neist omadustest sobib ajakirjanduse ideaaliks. Odavaim laenuintress. Näiteks töötavad hästi: ärritav sündmus; inimeste eelarvamustega vastuolus olev sündmus; ühe grupi arusaamu esindav sündmus; suure hulgaga samastumist võimaldav sündmus; sündmus, mis võimaldab väljendada tugevaid tundeid; ärritavad prominendid jne. Veel paar aastat tagasi kõnelesid analüütikud netimeedia ja pabermeedia sõbralikust kooselust tulevikus. Selleks, et ei korduks Kreeka, on Euroopa Liidu riikidel laenu võtmisel piirangud. Mullu sai pea kogu tippseltskond ajakirjanduspreemiad. Eesti Ekspressi Tarmo Vahter, Sulev Vedler, Mihkel Kärmas, Koit Brinkmann ja teised esindavad ajakirjanduse kõrgklassi. sajandi teise poole lehed olid ideoloogilis-poliitilised nähtused, eestiaegsed lehed aga müüsid ennast peale selle pidevalt ka skandaalide, kohtuprotsesside ja laipade abil. Netilehtedes on selle roll veel suurem, sest loost paistabki tihti vaid pealkiri. Eelmisel aastal lõhkes bitcoin'i mull. See on toonud kaasa karjuvad ja valetavad pealkirjad, mille metafoorid pärinevad üha enam argikeelest ning väljendavad üha enam surma ja tapmise ideoloogiat stiilis “Tuvisid notib kas vihm või rotimürk”. Ajakirjanduses on tavaline, et eri lehed kirjutavad samadel teemadel, kuna uudisväärtused on kõigile samad. Reporter käis kohal, vaatas ja kuulas. Eesti ajakirjanduses on kolmekordne kriis. Alles siis, kui nende loo korjab üles suur ja mõjukas netileht, saab see sündmuseks. See paistab väga demokraatlik. Lisaks on interneti lõputu ja kõigile avatud avarus toonud kaasa pidurdatamatu sõnavoolu. Tõde on lihtsam, aga kurvem. Paistab, et üks osa kommidest ei ole tegelikult üldse enam repliigid kõnealuse asja või isegi mitte vestluspartneri kohta, vaid laused, mille eesmärk on ütelda: ka mina olin siin. Tulemuseks on tekstid, mis on käibel eri variantidena, millest ükski pole lõplik ja seega ka mitte usaldusväärne. Telerist võis kuulda, kuidas need inimesed otsesõnu kõnelesid sellest, et netist hakkavad nad lugema lehti. Aga sellest ei saanudki midagi tulla. Eesti riik on millestki juba aru saanud ja kuulutanud välja projekti, koolitamaks sada tuhat vanemat eestlast arvutit kasutama. Ja samuti soovitaksin ma rääkijatel paremini läbi mõelda, kas nad räägivad majanduskriisist või nad räägivad paariprotsendilisest majanduslangusest. Ja samas kaotas ajaleht hulga tellijaid ja lugejaid. Olgu Delfi, Irja ja Inno, Edgar Savisaar või Jürgen Ligi. Viimaste aastate keskne märksõna Eesti meediavaidlustes on konkurentsitult anonüümsed netikommentaarid. Meid tabas korraga isegi kaks kriisi, üks rahvusvaheline ja teine kohalik.See oli kümmekond aastat tagasi.Täna on meie eksport suurem kui import ja ka laenukasv on mõistlik. Viimastel kuudel räägitakse üha sagedamini võimaliku majanduskriisi teemadel. Lugu ise on muutunud lihtsalt suhtlusvõimaluse andjaks. Aga toimetaja roll muutub üha olulisemaks. Ajalehtede Liit omakorda võttis vastu kommentaaride hea tava reeglid. Mõned ettevõtjad ütlevad lausa välja, et nemad ootavad uut kriisi.Ma tahan täna rääkida mõistetest ja sellest, kuidas inimesed erinevaid sõnu tunnetavad. Tänane olukord on hoopis teine. Netileht ja paberleht Ja et asi oleks hullem, keeras ajalugu veel ühe keeru juurde. Tulemuseks on ajakirjanduse väärtuste kriis. Netis on arvamusloo asemel tihti arvamus­blogi ja veel sagedamini anonüümne kommentaar. Eesti valgete lehtede välimus, pealkirjad ning osalt ka sisu ja käsitlusviis on kollased. See aga tähendab muuhulgas ka seda, et paljud lehed surevad enneaegselt ja nende lugejaskond pole selleks valmis. Ka rahvusvaheliselt on erinevad institutsioonid tegelenud sellega, et sellist suurt kukkumist nagu kümme aastat tagasi oli, enam ei tuleks.Jah, on erinevad mullid, mis on majanduses tavaline, aga küll ka sealt õhk välja lastakse. Ka netimeedia on enamjaolt kollane. Siis hakkas ta üha enam istuma telefoni otsas ja nüüd elab üha enam netis. Ja nende koostöö murendab vana konsensust lugeja ja lehe vahel kiiresti ja järjekindlalt. See kokku aga tähendab, et kommentaarid muudavad tasahilju iseennast mõttetuks.

Isiklik majanduskriis, kuidas ennustada? - VARA-WEB ))

. on teine uuriva ajakirjanduse tippkeskus. Klassikaliselt oli väärtuslik ikka leht, mis andis otsepilti. Mis on majanduskriis.

Vastus oleneb teooriast, sellest, kuidas me defineerime teksti ja millise rolli anname oma definitsioonis inter­tekstuaalsusele. Tavalisele lugejale on nende liikmed küll anonüümsed, kuid üksteise tausta paistavad nad tundvat üsna hästi ja tegelevadki suuresti omavahel vaidlemisega. Muuseas, kolletamisevihkajad kirjutavad mõnikord ka sellest, kuidas kunagi oli olemas tõsine eesti meedia, milles valitses kultuurne rahvajuhist ajakirjanik. Kõige usutavam on, et see on nõukogude ajal vaimusilmas loodud igatsev pilt kaunist õnneajast, kui laste päid ei silitanud Stalin, vaid vana hea Päts ise. Lisaks veel ka arvamused arvamuste ja teiste arvajate kohta. Samas pole see veel kogu pilt. Äri laen 25000. Seni lugesid vaesed pensionärid Eestis suuresti tasuta lehti. Osa kommidest on faktilised lisandused ematekstile, osa arvamused selle kohta. Garfinkel, wikitõde ei põhine isiklikul kogemusel, mõõdetavusel, järjekindlusel, tervel mõistusel vms. Ja see sunnib neid otsima selliseid uudisaineid, mis võiksid olla palju kommenteeritavad. Netimeedia suurim murre on kindlasti kommentaaride maailmas. Võiks oletada, et mida nõrgemaks on jäänud faktivahendaja roll, seda suuremaks on tõusnud konstrueerija oma. Ja tellijate poolest veelgi kehvemas seisus. Sellega oli klassikalise meedia Soome suvi ka läbi. See aga tähendab, et mitmeid kuid tööd nõudvad uurivad lood ei aita enam lehte müüa. Sealjuures peab toimetaja muutuma üha enam faktide kontrollijaks. Ja vähemalt nõuannete usaldusväärsus suureneb üha. Netileht ei pea varsti ise üldse infot otsima. Ajakirjanduses on pealkiri olnud alati oluline lugema meelitaja. Kahjuks on kriis nagu katk, mis ei tee ohvritel vahet. Suur osa neist on viinud kunsti tasemele mitte purki-, vaid pähesittumise tehnika. Mis on majanduskriis. Küsimusi ja seisukohti on kümnete kaupa. Mida enam kommentaare, seda paksem on võrguleht. Mulle on alati jäänud hämaraks, kust selline arusaam on tulnud. Aga me kindlasti ei tunneta kriisi.Majanduskriis on olukord, kus toimub järsk muudatus. Sellest räägivad nii analüütikud kui ka ettevõtjad. Üks pool vahendab tegelikkust kui faktide kogumit, teine pool aga konstrueerib tegelikkust kui suhete võrku. Nett suudab pakkuda telefonipilte sellistest kohtadest, kuhu ajakirjanik ei saanudki sattuda, ja kuulujutud stiilis mehed-saunas-rääkisid on blogijate igapäevane leib. Neti-Postimees annab edasi ETV teleuudiseid koos pildiga. Kriis on midagi palju järsemat.Isegi siis, kui näiteks pärast valimisi hakkaks uus valitsus väga suurelt laenu võtma, ei ole niipea põhjust muretsemiseks.

Mis on majanduskriis? -

. Ühes eesti keele õpikus soomlastele oli lugu, milles välismaalasest poiss tahtis minna soome tüdrukule külla, et näha kuulsat Soome suve. Pikka aega räägiti arvutite kohmakusest. See on netiajakirjanduse üks roll.

Mis rolli mängis majanduskriis kahe maailmasõja vahel.

. Aga viimasel ajal on mitu korda juhtunud, et loen hommikusest Postimehest ja Päevalehest uudiseid, mis olid sõna-sõnalt kirjas eilsetes netilehtedes. Vastupidi, selle mõju on minu arust pigem tugevnenud. Nii on üha enam kadunud piir kollase ja valge vahel ning koos sellega on eesti valge meedia mänginud üha enam maha ka oma valvekoera rolli, autoriteeti ja usaldust. See tekitab hulga küsimusi. Nüüd on eesti meedia jõudnud sinnamaani, kus mõlemad on vabad. Kui paberlehe lugu on monoloog, siis netilugu on dialoog lugejaga. Järjest enam pakutakse faktide asemel lihtsalt tsitaadikogumikke, kõneldes sellest, mida keegi kusagil olevat öelnud, või lihtsalt uduseid kuulujutte laadis “Virumaal võib tegutseda koerte sarimürgitaja”. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. Lisaks on meie panganduses väga suured puhvrid. See aga tähendab, et igaüks leiab lehest selle tükikese, mis talle meeldib, ja meediast on saanud pigem ühise usu kinnitamise masinavärk nagu lahkusuliste koguduse koosolek. Ja praegu nii sõimatud ajakirjanduseetika on kordi rangem kui sõdadevahelisel ajal. Üldisel tasandil tähendab see lehte, mis säilitab oma püsilugejatele olulised väärtused ja samas kohaneb paindlikult turu- ja ühiskonnamuutustega. Netimeedia on lõhkunud klassikalise žanrisüsteemi ja lugude ülesehituse mudelid, võtnud kasutusele paberile sobimatu keele, lisanud uudisväärtustele kommenteerimisväärtused. Muidugi võib loota, et netiajakirjanduses hakkab täpsus ja usaldusväärsus suurenema Wikipedia põhimõtete järgi. Aga tegelikkus näitab midagi muud. Nüüd leiab netist nõuandeid ja arvamusi karjakaupa. Tänane olukord on hoopis teine, nendib Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris. Paberil arvamuslugu oli asjatundja, otsustaja, arvamusliidri seisukohavõtt. aastal oli mõlemas riigis veel väike majanduskasv.Ehk eelmine kriis, mida me kõik kriisina mäletame – ja mis assotsieerub meil sõnaga majanduskriis – oli väga-väga tõsine kukkumine. Uurimused näitavad, et tekstide seos tegelikkusega on muutunud üha hapramaks. Ja üsna kindel võib olla, et ainult pensionäridele suunatud tasulised paberlehed ennast ära ei tasu. Kollase ja netiajakirjanduse keskmes on tunded. Kolletumise kriis, mis hävitab ajakirjanduse kui ühiskonna valvekoera rolli. Majanduskriisis ei jää ellu kollased ega valged. Samas, globaalset majanduskriisi ei näinud ette ei meedia ega teised. Kasumist elavas meedias jäävad ellu paindlikud väljaanded ja turuliidrid. Mõlemad muutused koos on õõnestanud lehe kui arvamuste vahendaja positsiooni ja tegelikult igasuguste arvamuste väärtust. Kui mujal Euroopas lehekioski letti vaadata, tunneb kollase ja valge lehe kohe ära, Eestis on see väga raske. Samuti langesid aasta teises pooles mitme tehnoloogiaettevõtte aktsiad. Nüüd on majanduskriis tekitanud kolletunud pabermeedia vihkajates lootuse, et lõpuks saab raipest lahti. Kui varem võitlesid toimetused uute lugejate pärast, siis nüüd kuulutab rida analüütikuid, et noorte paberlehelugejate pärast pole enam mõtet võidelda, selle asemel tuleb keskenduda vanade ustavate lugejate hoidmisele. Kuni sajandivahetusel sündis ajalooline kokkulepe, mis jättis firmade võistluse vaid valvekoerte ehk valgete lehtede pidada ja ühendas meelelahutuse kahe omaniku ühisalluvusse. Netileht pole päeva-, vaid minutileht. Tulemuseks on uudiste massi näiline suurenemine sama materjali korduvkasutuse abil. Kui ilma kriisita oli lootust, et pabermeedia saab aeglaselt uue olukorraga kohaneda, siis kriis kiirendab protsesse kordades ja muudab surmad pöördumatuks. Inimesed võivad tegutseda netiavarustes aastakümneid, ilma et keegi peale kümnekonna samausulise neist midagi teaks. Aga need probleemid ei löö välja järsku, vaid pikkamisi. Netistumise kriis, mis viib paberlehelt lugejad. Siis tõusis ta omanike silmis esikohale ja paberlehest sai tubli teine. Ainult mõne asja kordaks üle. See näitab, et uudiste rütmi hakkab täielikult dikteerima netileht. Netiajakirjandus peab õppima oma lobisemist talitsema ja paljudest asjadest vaikima. Majanduskriis on osa neist juba sulgenud ja osal ilmumissagedust vähendanud. Wikipediale muutub fakt sobivaks siis, kui see on ilmunud kusagil mujal. Wikipedia ei kasuta algupäraseid uurimistulemusi ja on neutraalne. Turuliidri leidmine on lihtne. Aga tüdruk ütles: “Suvi on juba möödas. Delfi portaal mõisteti süüdi selle eest, et seal Vjatšeslav Leedost kõneleva artikli juures ilmus teda solvavaid kommentaare. Klassikalise ajakirjanduse kõrgeim pilotaaž, uuriv ajakirjandus, pole kuhugi kadunud. See omakorda tähendab üht lihtsat asja: netilehe tegijad on eluliselt huvitatud, et lood saaksid võimalikult palju kommentaare. Bitcoin'i hind langes aasta jooksul üle kolme korra, aga see ei tekitanud mingit suuremat paanikat või kriisi. Need on sündmuse, isiku või nähtuse omadused, mis panevad inimesed loo peale kommentaare esitama. Kolletamise võlu ja needus aastal kirjutas Marju Lauristin, et eesti ajakirjandus kolletab nagu Rakvere raibe. Aga samal ajal on ta hävitanud ka piirid selle vahel, mis on arvamuslugu ja mis seda ei ole. Netikommentaar on hävitanud vanad piirid nende vahel, kes said avalikult oma arvamust avaldada, ja nende vahel, kes ei saanud. Ja talle paistab, et kuulujutul ja argumenteeritud analüüsil pole mingit vahet. Kohus ja ajalehed on siin omavahel selges vastuolus. Kommid on tegelikult lihtsalt arvamuskirjutised ja ajalehes on selliseid alati ajakirjanduseks peetud. •Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]

Kommentit